Ilmar Raag: Edasi on eelkõige kollektsioon isiksustest. “Edasi on ka minu mõte”

Ilmar Raag.

Juulist detsembrini ilmub Edasi veergudel meie kirjastuse 5. sünnipäeva puhul lühiintervjuude sari “Edasi on ka minu mõte”, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Ilmar Raag on Edasi kaasautor.

Mis on sinu esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatad meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud?

Janeck tuli mulle külla ja rääkis mõttest teha intelligentset ajakirja. Mina kirjutasin sel ajal võrdselt oma blogis ja Postimehes. Janecki nägemustes kõlas isegi vist nimi „The New Yorker“ Võite arvata, et ma suhtusin sellesse ettevaatlikult. Tegelikult ei saa ma tagantjärele aru, mis mind veenis. Olid ju olemas „Müürileht“ ja „KesKus“. Uue väljaande koha leidmine oli tookord pigem usu küsimus. Ja ometi … „Edasi“ on oma koha leidnud. Veidi nähtavam ja selgem disain kõigepealt ja seejärel väga isiksustekeskne lähenemine tekstidele.

Kantar Emori uuringust “Meediabrändid 2020” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas sa oled selle järeldusega päri ja kui, siis kuidas sina seda tõlgendad, milles see eristumine seisneb/väljendub ja mis rolli sa Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näed?

Kõigepealt tundub mulle, et Edasi on eelkõige kollektsioon isiksustest, kes kirjutavad. Eesti peavoolumeedia vormilisteks tunnusteks on ühelt poolt uudiste edastamise funktsioon ja teiselt poolt valmisolek ühe vihmavarju all flirtida üheaegselt bulvariajakirjandusega ja erialatekstidega. Nii näiteks on Delfis niihästi Kroonika kui ka Forte. Vikerkaart või Sirpi ma peavoolumeediaks ei pea. Selle jaoks on nad liiga elitaarsed.

Samal ajal on ka suurel hulgal alternatiivmeediast kombeks eelkõige keskenduda mingite uudiste ja sõnumite edastamisele, mis sisuliselt vastanduvad, mitte niipalju peavoolumeediale, kuivõrd ametlikele institutsioonidele. Sellel taustal pakub Edasi eelkõige inimesi, kes enamasti väga selgelt isiklikult autoripositsioonilt esitavad oma mõtteid. Lugejad aga suhestuvad pigem teise inimesse kui anonüümsesse informatsiooni. Seega on Edasi täpselt nii tugev, kui tugev on tema autorite kuvand.

Edasi üks lubadusi lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovita palun 3 lugu, mida võiks uuesti üle lugeda ja miks.

Pean tunnistama, et ka Edasis on rohkem artikleid, kui ma lugeda jõuaks. Mõnikord loen ainult sellepärast, et autor mulle meeldib ka oma teisel erialal. Nii mediteerisin viimati Elisabet Reinsalu: kõndimise kiituseks juures. Seejärel on autorid, keda ma loen alati, sest midagi on sealt õppida. Näiteks Annika Laatsi viimane tekst „Ristiinimese vabadusest ja vaktsineerimisest“. Päris kindlasti on aga põhjus, miks ma Edasi üldse kätte võtan nendes autorites, kes annavad mulle intelligentseid analüüse teemadest, mida ma ise ei tunne või ei ole jõudnud lugeda. Raivo Vare tekstid loen ikka läbi ja nüüd viimati ka Alar Tammingu “Jalutuskäik raha alkeemiasse” 1. osa.

Päris huvitav, et ma esimese hooga ei nimetanud ühtegi otseselt loomeelu käsitlevat teksti, ehkki neid on samuti kvaliteetsel moel saada. Ega ma ei oskagi seda seletada. Võib-olla on asi selles, et looming on alati vahend, et rääkida elust enesest. Aga meid huvitab ju kokkuvõttes ikkagi elu.

Nii ajakirjandusel kui filmitegemisel on mu meelest üks oluline sarnasus, milleks on loo jutustamine. Kuidas sulle kui ajakirjanduse taustaga filmiloojale tundub, mille poolest ajakirjandus ja film sarnanevad ning milles nad erinevad? Ning mis on sinu meelest universaalne eduvalem kummaski valdkonnas.

Loo jutustamine on loomulikult universaalne. Vahe on suuresti selles, et filmis on lugudel tihtipeale lõpp, aga ajakirjanduses ilmuvatel lugudel piirdub mõnikord kõik vaid algusega. Alguses on ju konflikt, millega tähelepanu püütakse. Ajakirjandust paraku tihti ei huvita rahumeelsele kokkuleppele jõudnud lõpplahendused, sest selles ei ole draamat. Mõned autorikino esindajad on püüdnud konfliktist vabaneda, tehes nõrga narratiiviga nn meditatiivseid filme, aga ajakirjanduses tähendab pikalt poeetiline ja mõtisklev tekst, et on jõutud kirjanduse valdkonda.

Seega üldistatult võiks öelda, et edu võti on kombinatsioon kõigile arusaadavast konfliktist ja isiksustest, kellega suudetakse samastuda. Samas näiteks pornofilmid, mis on kardinate taga uskumatult populaarsed, ei sisalda enamasti konflikte. Samuti on mitmed kunf-fu ja tantsufilmid sellised, mis lugu jutustavad ainult formaalselt. Peamine on sooritus. Tik-Tok-i edu näitab, et ka soorituse ilul on oma tõmbejõud. Aga see ei ole enam minu teetass.

Mida ma ei küsinud, aga millele sa oleksid tahtnud vastata?

Mäletan, kuidas Eestis on olnud sellised väljaanded nagu Favoriit või Luup, mis mõlemad läksid hingusele. Uuriv ajakirjandus on kogu maailmas haruldaste loomade nimistus. Veel haruldasem on aga hästi kirjutatud uuriv ajakirjandus. Eestis on seda teatava eduga teinud Eero Epner, kes aga vist väga ei armasta toimetajaid. Seega, kui Sa küsiksid, millest on eesti ajakirjanduses täna veel puudu, siis arvan, et meil juba on näpuotsaga hästi kirjutatud nõudlikumat ajakirjandust, aga meil on väga vähe põhjalikke toimetajaid või oskust nendega tööd teha.

***

3 võimalust luua uut väärtust ja aidata saada Edasil tugevamaks

Hea lugeja! Kutsume Sind hakkama tellijaks. Püsitellijana aitad luua ajakirja, mis on Eestis puudu, ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel.

Hea asutaja, ettevõtte juht, turundusjuht! Turunduskoostöö suurtest meediamajadest sõltumatu, väikese, aga visa kirjastusega võib olla osa Sinu ettevõtte tööandja brändi arendamisest ning tugev sõnum ka tarbijatele, mille eest Sinu ettevõte seisab ja millele kaasa soovib aidata. Edasi hoiak on ettevõtlik ja eluterve, meie lugejatele läheb korda hooliv ja jätkusuutlik Eesti. Võta ühendust ning leiame sobiva koostöövormi. 

Hea filantroop! Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Pühendume ise 100%, aga vajame ajakirja elujõuliseks muutmisel veel natuke abi. Kui Sulle on oluline valikukriteerium see, et toetatav algatus looks uut väärtust kogu ühiskonnale ja oleks tore, kui saaksid selle mõju ka ise igapäevaselt hinnata, siis ajakiri Edasi on suurepärane võimalus. Anna meile hoogu ja aita saada tugevamaks (rekvisiidid leiab siit). Iga toetaja panus läheb sisuloome kvaliteedi parandamiseks. Kui vajad otsustamiseks lisainfot, siis võta palun ühendust: janeck.uibo@edasi.org.

Edasi kohta saab rohkem lugeda siit ja siit (PDF).

***

“Edasi on ka minu mõte” on ajakirja Edasi 5. sünnipäeva puhul ilmuv lühiintervjuude sari, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Edasi sünnipäev on 21. septembril.

Janeck Uibo

Janeck Uibo on Edasi.org asutaja ja peatoimetaja. Loe artikleid (244)