Mikk Pärnits. Šokk ja eitus

Mikk Pärnits. Illustratsioon: Ander Avila

Eesti Vabariigi lugu on selle kodanike lugu. Kirjanik ja kultuurikriitik Mikk Pärnits arutleb mitmeosalises esseede sarjas ülekeenud emotsioonide, liialdatud rahvusluse ja ühiskondliku leina staadiumite üle ning asetab Eesti meeleolud globaalsesse konteksti.

Osa 1

Vana pole veel lahkunud ja uus pole saabunud. Laias laastus elame järgmises valgustusajastus, kus kauaoodatud muutused hakkavad demokraatia najal pead tõstma ning Euroopa kohalt kadunud täägid ning püstolitorud on andnud võimaluse hingetõmbeks. Toimub autoritaarse korra lagundamine, mis tõstab päevakorda seni tabudeks olnud teemad. Ühiskondlikud pinged on tõusuteel ning see ongi omakorda loomulikus vastavuses seni alla surutud mõttekäikudega. Vanad mustrid ei vii enam edasi. Seda enam üritatakse neid taastada ja klammerduda autoritaarse korra külge: vikerkaare totaalsus vastandub must-valge absolutismiga ning Eesti on selles kasvufaasis kaotamas oma sinist värvi. Siinkohal kõnelekski Eestist ning minust, sest Eesti Vabariigi saatus sõltub sellest, kuidas kohtleb ta Mikk Pärnitsat.

Selles mõttes ei saa minust ümber ega üle. Eesti Vabariigi lugu on selle kodanike lugu. Rääkides šokist, on osa kodanikest minu mõttekäikudest šokiseisundis olnud. Või täpsemalt, mitte otse minu isiku tõttu, vaid et sellistest asjadest üldse sellisel tasemel nüüd räägitakse. Jällegi täpsemalt: et mingi tähtsusetu luuletaja saab sõna Eesti suuremates väljaannetes mõtteavaldustega, mis peaksid olema verboten. Mina tulin nimelt aastaid tagasi taipamisele, et me oleme aegumistähtajaga kehad, millesse imenipiga vaim sisse tikitud. Ning selle asemel et automaatselt omaks võtta süsteemseid mustreid, tahtsin ma nende töömeetodeid ise avastada. Miks on meil asjad nii, nagu need on?

Mikk Pärnits

Mikk Pärnits on kirjanik, tõlkija ja kultuurikriitik. Loe artikleid (2)