Rein Veidemann: hinge puudutus. “Ukuaru valss”

Lembit Ulfsak ja Elle Kull filmis "Ukuaru valss." I Foto: Tallinnfilm

Seekord võtan jutustada ühe eesti kultuuri tüviteksti kujunemisloo. Tüvitekstiks võib saada mistahes vormis, sõnakunsti, muusikaline, filmi- või kujutava kunsti teos, mis pakub tuge ja mis kehtib kui rahva ühisteadvuses omaksvõetud tekst. Kusjuures see omaksvõtt leiab aset tagantjärele. Teose loomishetkel ei saa me öelda, et sellest saab meie embleem. Nii oli see Kreutzwaldi “Kalevipoja”, Tammsaare “Tõe ja õiguse” ning Lutsu “Kevadega”, mille kohta hiljem, siis kui neist oli juba saanud koolis õpetatud, st põlvest põlve loetud ja korratud eesti kirjanduskaanoni osised, võisime hakata ütlema, et nad ongi osa meist endist, vägagi eestilikud teosed.

Arvo Pärdi “Ukuaru valsile” eelnes Veera Saare romaan “Ukuaru”. See ilmub 1969. aastal, mil nn kuuekümnendate põlvkonna kirjanikud Mati Unt, Arvo Valton ja Enn Vetemaa, aga ka Aimée Beekman olid oma lühi- ja mudelromaanidega pöördeliselt muutnud eesti proosapilti. Aasta pärast “Ukuarut” avab Jaan Kross oma kultuuriloolise suurromaaniga “Kolme katku vahel” uue eepilise lehekülje eesti romaaniloos. Samal, 1970. aastal ilmub Heino Kiige kolhoosi-aineline romaan “Tondiöömaja”, mis oli võitnud kolm aastat varem romaanivõistluse esimese auhinna. Niisugune oli “Ukuaru” kirjanduslik taust ilmumisajal. Lugejad võtsid Veera Saare romaani vastu soojalt, mis oli omamoodi peegelduseks Saare enda empaatilisele ning kaasatundvale elu- ja inimesekujutusele.

“Ukuaru“ eeskujuks on peetud Skandinaavia talupojaromaani, kuid sellel on temaatilist lähedust ka Tammsaare “Tõe ja õigusega”. Kui Vargamäe tähistab rabadest ja jõgedest ümbritsetud  kõrgendikku – “väljamäge”, siis Ukuaru on laanesügavusest raadatud elupaik – “puustusmaa”.  Kirjanduskriitik Arno Oja arvates on Veera Saar just Selma Lagerlöfi “Charlotte Löwensköldist” mõndagi õppinud: eepilist tõsielukujutust ja tugevate naiskarakterite näitamist. “Jänijõe metskond võiks vabalt olla Dalarna maakonnas, Ukuaru Minna seista Ingmarssoni või Löwensköldide suguvõsa kangete naiste kõrval,” tõdeb kriitik. Soodla ja Jänijõgi kuuluvad Kõrvemaa maastikku. Veera Saar ise töötas pikemat aega emakeele- ja kirjanduseõpetajana Jäneda Põllutöökoolis. See ahvatlebki kõrvutama Kõrvemaad Ukuaruga. Ukuaru Minnat võiks võrrelda Kõrboja Anna või Vargamäe Mariga – kõigis neis on isikliku õnneotsinguga raamistatud elutahet. Nad on tugevad naised, tugevamad koguni neile saatusega määratud meestest.

Rein Veidemann

Rein Veidemann

Rein Veidemann on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Loe artikleid (20)