Värvid kevadise päikese käes sätendavas Tartus on erakordselt ilusad. Pargiroheline on rohelisem ja erksad toonid eredamad kui muidu. Võhivõõrad naeratused, omade käeviiped. Kohvitasside kõlksatused ja neis tiirlevate lusikate laul. Päris elu, päris inimesed. Elu kui filmis.

Ometi on just päikesevalgus see, mis toob nähtavale ka tolmu. Linnatänavate ja kruusateede kohal, kevadõhus ja elus. Vahel ka inimestes. Viimane on küll kujund, aga ometi. Ühelt poolt möllavad kevaditi hormoonid. Fookusesse jääb ilu, mis vaataja silmis, ja muu hägustub. Teisalt märgatakse jälle asju, mida muidu ei osatud tähele panna. Näiteks neid säravate hambaridade taha peitunud katkiseid naeratusi. Ega neid polegi ju lihtne märgata ja pole aega. On ju kiirus märksõnaks, mis järjest enam elu defineerib.

Lauri Räpp

Lauri Räpp on põline tartlane, väikeettevõtja ja kirglik seljakotireisija. MTÜ Heade Mõtete Klubi asutajaliige. Ta on avaldanud viis raamatut ning kirjutanud mitmeid kolumne ja artikleid Tartu kohta. Lauri kirjutab Edasi lugejatele elust Tartus. Loe artikleid (39)