Vice Versa: Fredi x Inga & Taavi-Peeter Liiv

Fredi x Inga ja Taavi-Peeter Liiv.

Sel korral sammub alternatiiv kõrvuti peavoolule väga lähedal kulgeva hoovusega, futuristlik unelus kohtub tantsulise heatujulooga. Ehk et meie vastastikuses muusika-analüüsi rubriigis võtavad kohad sisse Taavi-Peeter Liiv & Fredi ja Inga.

Taavi-Peeter Liiv on laulukirjutaja ja muusikaprodutsent, kes on kuulajatele varasemalt tuntud koosseisust Galvanic Elephants, ning lisaks sooloprojektile mängib klahve koosseisus Seltskond Pargis. Tema soolomaterjali debüütalbum “Absurd” ilmus 2020. aasta kevadel. Nüüd on ta andnud välja uue singli “Uno”, mis viib kuulaja sõidule läbi kaleidoskoobi, kus unelev vokaal hõljub tugevas futuristlikus “Stranger Thingsi” meenutavas instrumentaalis ja heliraamis.

Fredi avaldas eelmisel aastal ansambliga Gram-Of-Fun suvise loo “LA”, lisaks on ta olnud nii Aneti kui ka Raheli Eesti Laulu konkursi lugude kaasautor ning produtsent. Inga Tislar sai tuule tiibadesse paari aasta tagusel Eesti Laulu konkursil looga “Milline päev” ning toimetab praegu aktiivselt bändi deLulu ridades. Artistide uus ühine lugu kannab nime “It’s Not Me (It’s U)” ja on selline kelmikalt ärapanev heatujulaul, mis tõstab meeleseisundit ja istuvast asendist püsti, tantsima.

Fredi Taavi-Peeter Liivast: “See indie-veider touch sümbioosis eestikeelse lüürika ja hästi produtud biidiga teeb tuju heaks”

Fredi: “Minul varasemaid kokkupuuted Taavi-Peetriga ei ole. Nii et tema muusika kuulamine algas täiesti eelarvamusteta kohast. Mulle pakuvad rahuldust hetked, kui Eesti muusikat kuulates satub kõrv millelegi, millele ma otsest seost varem kuulduga ei suuda leida. See indie-veider touch sümbioosis eestikeelse lüürika ja hästi produtud biidiga teeb tuju heaks. Mõtlen miskipärast sõnapaarile “laulev näitleja.” Isiklikult antud kodanikku küll ei tunne, kuid teatav sümpaatia ja usk sügavasse sisemaailmasse tekib peale esimesi kuulamisi.”

Inga: “Tuleb tunnistada, et liiga palju kokkupuudet Taaviga kui artisti ja ka inimesega veel pole olnud, kuid sellegipoolest senine põgus tutvus läbi tuttavate sotsiaalmeedia on olnud müstiline ja omanäoline – just see, mis minule alati peale läheb. Muusika ja visuaal on esmapilgul küllaltki intrigeerivad ja nende harmoonia on professionaalselt läbi mõeldud. Need käivad käsikäes ja toetavad teineteist nagu üks unistuste vanapaarike”

“Produtsendina oskan hinnata head miksi ja neid ear-candy momente, mis loosse väga oskuslikult peidetud on. Loost õhkub samuti sõnulseletamatul viisil Tartu hõngu. Oleksin mõne saundi võib-olla ise veidi teistsugusemaks kruttinud ja antud loo kontekstis ka meloodiate kirjutamisele teistmoodi lähenenud, kuid eks igaühele oma. Mulle meeldib. Hea töö Taavi!” kiidab Fredi enda jaoks uut muusikalist avastust.

““Uno” on ehe näide sellest, kuidas minimaalsete ja lihtsate sõnadega saab joonistada silme ette nii ereda pildi. Pildi, kus nii väga tahad ühe inimese seltskonnas olla, aga julguse tase sinu kehas ja peas on kaugel alla nulli. Sõnum, mõte ja emotsioon kanduvad edasi nii, et mõtlesin kohe enda elu peale ja meenutasin hetki, mis olid ääretult sarnased loos kujutatud situatsiooniga. Ja no olles veel ise meeletu Uno fänn, kangastub see pilt minu jaoks eriti hästi silme ette.

Lugu sobib päris mitmesse olustikku – nt roadtrip’il või rannas oleks see ideaalne kaaslane. Samas, ilmselt minu lemmik variant oleks see lugu panna mängima klappidest, kui päike on just 10 minutit tagasi loojunud ja hakkad üksi hämaral suveõhtul mingilt “istumiselt” koju astuma. Oleks ma ise Taavi-Peeter Liiv, laseksin live’is kindlasti projitseerida ekraanile erinevad liikuvad illustratsioonid, kas siis taustale või isegi täitsa bändi peale jooksma. Lugu “Uno” ja ülejäänud Taavi palad omavad mingil määral hüpnootilist mõju, mistõttu kooskõlas visuaaliga oleks see kindlasti suur experience,” kirjeldab Inga maaliliselt Taavi-Peeter Liiva muusika olemust.

Taavi-Peeter Liiv Fredist ja Ingast: “Artistid sobivad väga hästi koos musa looma. Tundub, et neil oli stuudios fun

“Esmakordselt puutusin Fredi muusikaga kokku, kui kuulsin tema ja Aneti lugu “Write About Me”. See lugu mõjus Eesti Laulu konkursil väga värskendavalt. Paralleele võiks tuua Erykah Badu ja John Mayeri muusikaga. Veidi hiljem kuulsin raadiost Fredi ja Gram-Of-Funi lugu “LA”. Koheselt jäi meelde alguses kõlav mängulooma sämpel, refrääni hook ja loo kvaliteetne produktsioon. “There’s no stress and no games,” nagu Fredi loos “LA” laulab, võikski seni kuuldu uue loomingu põhjal sobida hästi laulukirjutaja mantraks: tema muusika on elujaatav, energiline ja sobib ideaalselt iga raadiojaama hommiku- ja õhtuvööndisse. Samuti meeldib mulle, kui efektiivselt Fredi oma muusikas puhkpille kasutab,” kirjeldab Taavi-Peeter Liiv produtsendi-muusiku Fredi käekirja.

“Esimene mõte, mis Fredi ja Inga uut lugu kuulates tekib, on see, et artistid sobivad väga hästi koos musa looma. Tundub, et neil oli stuudios fun ja seda on kõlaritest tunda. Muusika meloodia on nakkav ja Inga jutustab lugu usutavalt ja enesekindlalt. Minu poolt veel plusspunktid saksofonikäigu eest, mis aitab sütitada juba niigi plahvatusohtlikku refrääni. Kui tekstile tähelepanu pöörata, siis selgub, et loo antikangelane on nõme tüüp, kes gaslight’ib Ingat ja helistab talle ainult mälus peaga. Inga muidugi ei viitsi enam seda jama taluda ja näitab kutile keskmist sõrme. Veel mainib Fredi oma salmi alguses, kuidas tema on nagu valge särk ja loo antikangelane on kohviplekk – kohv on element, mida on antud loo muusikavideoski produtsendi lemmikjoogina vaimukalt kasutatud. Kindlasti toimib “It’s Not Me (It’s U)” hästi energialaksuna nii raadiojaamade hommikuprogrammis, korteripeo haripunktis kui ka ööklubis,” iseloomustab Taavi-Peeter Liiv duo lugu.

Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.

Liisi Voolaid

Liisi Voolaid toimetab igapäevaselt muusika- ja kommunikatsioonivaldkonnas, toetades kodumaiseid artiste, ettevõtmisi, üritusi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. Suure osa oma ajast veedab Liisi ka DJ rollis, mängides mõnusatele inimestele enda lemmikmuusikat, mille ühisnimetajateks on soul, funk, mahe värskus ja maailma tummiseima gruuvi aluseks olev pill – basskitarr. Liisi kirjutab Edasile muusikast ja sellega seotud inimestest, püüdes tuua nende olemust lugejatele lähemale. Ja inspireeruda. Loe artikleid (51)