Eelmisel nädalal tegin “Terevisiooni” otselülituse kitseaedikust. Kartsin, kas mu päevinäinud arvuti videokõne ajal riigitelevisiooni otseeetris otsi ei anna, aga kõik toimis. Loomulikult võiks olla pildikvaliteet parem, aga vast sain emotsiooni edasi antud.
Nii mitmedki inimesed küsivad nüüd järjekindlalt veebikaamerat kitseaedikust, aga tavalist loomakaamerat me kitseaedikust ei tule kunagi. Kui tuleb, siis selline, mille vahendusel päriselt pääseb vaataja kitsetalledele väga lähedale ning kus aeg-ajalt ei puudu ka spordikommentaatori stiilis jutt. Ideid järgmisteks aastateks on, aga eks see innovatsioon vajab enda sees tõukamist. Ega muutused ja uued asjad iseenesest käima ei lähe.
Aga mida rohkem sotsiaalmeediast või meediast pilku üle lasen, siis üks on selge – vingumine pole vaimse tervise probleem, vingumine on elustiil.
Kõige lihtsam on elu maha tiksuda mitte midagi positiivset luues, muudkui vaadata palju telekat, istuda arvutis ja süüa valmistoitu. Aga päris elu algab uutest mõtetest, mida teoks teed ja eest vead. Praeguses heitlikus maailmas on tõesti hea alustada uusi asju. Üks hea tuttav alustab väikese broilerikasvatusega, teine paneb püsti suured kasvuhooned ja neid, kes hakkavad tegutsema mesilastega, neid ei jõua üles lugedagi. Pea kõik tahaksid oma kätega miskit valmis ehitada. Äri võib maailmas kulgeda küberruumis, aga inimeste elud kulgevad maailmas üha enam omas mullis offline’is tegutsedes, sest parim palk töö eest on meelerahu.
Kolmapäeval käisime perega Tartus ja siis jalutasime Emajõe ääres ning töömehed ehitasid välikohvikute terrasse. Suvi tuleb peale ning elu hakkab sumisema. See suvi ei jää ära, mõistlikult inimestega õues kohtuda ja hullata saab kindlasti.
Eile panime varajase kapsa taimed põllule kasvama. Praegu on veel külmad ööd, aga eks meil on oma tehnika. Taimed mulda, taimede ümber ja vahele ohtralt heinast sõnnikut ning katteloor peale. Eelmised aastad on õpetanud, et nii kevaditi kapsad kasvavad ja sitikaid ka ei tule. Varajane kartul läheb ka nüüd järjest mulda, aga see aasta teistmoodi. Traktori taha sai soetatud vaheltharija ja eks sellega täppis vagude ajamist praegu ka pusin. Aga nagu ütles mulle üks kogenud kartulikasvataja kartulivagude kinni ajamise kohta: “Taha ei tohi vaadata, tuleb lihtsalt minna!”
Meilt on saada nii kitsetallesid kui sel aastal ka koerakutsikaid. Mõned isased kutsikad on veel broneerimata, et kui oled tegemas kaalutletud otsust võtta koer, siis äkki meil on sulle pakkuda kaaslast.
Kui päev läbi tegutsed, siis öösel tulevad unenäod. Sügavad seikluslikud unenäod, kus on huvitavad tegelased. Ühel ööl toimus Eesti Eurovisiooni finaalkontsert Tallinnas Narva kohvikus ja ma pidin seal ülikonnas laulma, ma proovisin kõigile rääkida, et ma ei oska laulda, aga nemad vastasid mulle, et poolfinaalis sa laulsid ju nii hästi. Enne esinemist õnneks ärkasin üles.
Olge marudad.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
