Nii paljud linnatuttavad, kes mulle maale külla tulevad, õhkavad looduseilu ja talumaja kodusust kogedes: “Ah, milline romantika!” Selles õhkamises on igatsust ja samas kurblikku veendumust, et nemad maal elada ei saaks.
Nii mõnedki on siiski küsinud, et kuidas see maal elamine ikkagi võimalik on. Peamiselt tuntakse huvi, et kuidas on võimalik ühendada töö- ja maaelu ning et kas igav ei hakka. Esimene küsimus on muidugi põhjendatud, aga teine teeb isegi nalja.
Uskuge mind, kui sul on maamaja, aed ja sul on vaja sõita linna vahet, ei tekigi aega, kui igav võiks hakata. Siinkohal võiksin tsiteerida oma töökat karjala-soomlasest vanaema, kes ikka ütles, et igav on ainult lollidel ja laiskadel! Ei, igav tõesti maal ei hakka, kui oled töökas ja kui naudid loodusega kooskõlas elamist.