Raimo Ülavere: kuidas taltsutada oma sisemist kriitikut?

Meil kõigil on peas hääl, kes meiega räägib. See teadmine on tulnud mõnele inimesele üllatusena – just, et kõigil on peas oma hääl. Ja umbes iga kümnes inimene usub, et see hääl pole tema ise, vaid keegi tegelane väljaspool teda.

Muide sellise jutuga alustab Ethan Kross napilt kuu tagasi ilmunud suurepärast raamatut “Chatter”, mis räägib häälest, vestlustest iseendaga meie kõigi peades. Miks see jutt on tähtis? Sest viimaste aastate uuringud näitavad, et kui kogeme stressi, pinget, siis võib endasse vaatamine ja oma peas toimetava hääle kuulamine teha rohkem kahju kui kasu.

Tähtsal hetkel annab enesekindlus alla, tagajärjeks on ülemäärane eksimine, valede otsuste tegemine või otsuste tegemata jätmine. Või veel enam – enneaegne vananemine. Kross väidab, et sellele kõigele on eelnenud negatiivsete mõtete ja emotsioonide laviin oma peas, mis on muutnud inimestele iseloomuliku võimekuse ennast ja oma tegevust analüüsida pigem nuhtluseks ja needuseks. Mis on pannud ohtu meie suhted, võimete realiseerimise, tuleviku. Ehk lühidalt, meil kõigil on peas hääl, ütlused, diskussioonid, vestlused iseendaga, mis pingeolukorras kipuvad kalduma negatiivsele poolele ning võivad muuta meid sisuliselt teovõimetuks või meie teovõimet vähemasti tugevasti pärssida.

Kuidas oma sisemist kriitikut taltsutada

Need olukorrad ja hääl on ilmselt kõigile tuttavad. Põnevam on ehk tuua välja tööriistad, meetodid, mida kasutades saab hääle negatiivset mõju vähendada. Niisiis, mida teha, kui meie sisemine kriitik hakkab meile liiga tegema?

1. Räägi endaga kolmanda isiku vaatenurgast. Ehk distantseeri ennast häälest ja sellest, mida ta ütleb. “Raimo, Sa peaksid minema sinna ja tegema seda.” See vähendab riski “mäletseda” ehk sündmust ja jama üha uuesti korrata või üle elada.

2. Nõuanne sõbralt. Kujuta ette, et oled iseenda kõige parem sõber, ja anna endale siis nõu. Ehk mis nõua annaks sulle su parim sõber? Triki teeb jällegi ära distantseerumine endast, häälest, oma seotusest raske kogemusega.

3. Raamista eesootav sündmus väljakutseks. Interpreteeri potentsiaalselt ohtlikku ja hirmutavat sündmust teisiti: ma oled sarnases olukorras varem olnud ning hakkama saanud ja pealegi – see on põnev!

4. Laienda perspektiivi, tee ränne ajas. Hääl meie peades tahab kitsalt keskenduda olemasolevale hetkele ja probleemile, mida just praegu kogeme. Loomulik vastumürk sellele on avardada pilti, pannes sündmuse laiemasse konteksti ja laiendades ka ajaraami. Kuidas on sarnases olukorras hakkama saanud teised? Kuidas see sündmus paistab sulle tagasivaates 10 kuu või 10 aasta pärast?

5. Mõtesta keha ärevus ümber. Kui enne olulist sündmus hakkab kõhus keerama või peopesad higistama, kui pulss tõuseb üles, siis … su keha valmistub pingutuseks. Ja see on hea asi!

6. Muuda vaatenurka. Kujuta ennast ette piltlikult öeldes kärbseks laes, kes praegust sündmust kuskilt ülevalt vaatab. Ja proovi aru saada, miks see tegelane seal all nii tunneb, nagu ta just tunneb. See võimaldab viia rohkem tähelepanu emotsioonidelt ära sündmusele – mis toimub ja kuidas see kõrvalt paistab.

7. Kirjuta. Kui oled keset negatiivsete emotsioonide virvarri, võta pastakas ja kirjuta. Kirjuta sellest, mida tunned ja mõtled. 15–20 minutit. Ära muretse õigekirja pärast, lihtsalt lase kõik välja. Kehastudes kirjutajaks, kehastume ka kõrvaltvaatajaks. Ja see aitab.

8. Ebausk ja rituaalid. Kui usud, et punased sokid aitavad sul paremini esineda… siis need aitavad ka päriselt. Nii veider kui see ka pole. Samamoodi aitavad häält peas vaigistada rituaalid, tundugu nad kuitahes tobedad.

9. Vaata pilti oma kallitest inimestest. Need meenutavad sulle, et on inimesi, kes sinust hoolivad.

10. Loo korda, jaluta looduses ja otsi vau-elamusi. Korista. Kui me suudame luua korda enda ümber, siis kinnistub peas uskumus, et suudame ka muude asjadega hakkama saada. Ja looduses käimine – õigupoolest isegi looduspiltide või -filmi vaatamine – rahustab häält meie peas tuntavalt. Ning otsi elamusi, mis paneks sind ütlema vau!!

Hääl meie peas võib olla meie parim sõber ja toetaja. Ent pingelises või stressiolukorras võib temast saada meie valusaim kriitik. Temaga vaidlemine või ka enda võltspositiivsusesse üles kloppimine võib lõppeda kehvasti. Parem vali eespool mainitutest 1–2 tegevust, mis sulle ja su olukorda paremini sobivad, ning proovi. Me pole oma hääle orjad.