Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

Näitus

• Dan Mikkini “#CARSPOTTING” galeriis Positiiv 8.02.–5.03.2021

Näituse “#CARSPOTTING” teemaks on Dan Mikkini haigus, võimetus tänaval autodest mööduda ilma neid endaga kaasa võtmata, kasvõi fotona. Igaüks on märgiline ühel või teisel moel: disainiikoon, kultuurisümbol, uunikum või lihtsalt kohalik nostalgiapill. Kõik fotod on tehtud taskukaameraga ning kasutatud häbitult Instagrami filtreid ja formaati.

Autod on Dan Mikkinit võlunud poisipõlvest saadik ja pigem disainiobjektidena. See, mis kapoti all toimub, teda nii väga ei huvita:

“Olen suutnud vältida kiusatust neid päris suuruses koguma hakata, leides üsna hästi toimivad asendused. 10. eluaastast olen kogunud automudeleid, mida teen siiamaani, ning pildistanud isendeid, keda eri linnade tänavatel kohtan. Aina kvaliteetsemad telefonikaamerad on pildi formaati muutnud, tillukene objektiiv on alati kaasas. Püstitasin endale ülesande, kuidas pidevalt kogunevat materjali üles võtta, et see ei mõjuks juhuslikult. Nii sündis seeria “#carspotting”.”

Film

• “Newtopia” DocPointil

Audun Amundseni “Newtopia”on vapustav antropoloogiline reportaaž Indoneesia džunglist, mis on filmitud viieteistkümne aasta jooksul.

Norrakas Audun Amundsen oli 24-aastane ja aasta oli siis 2004, kui ta loobus oma hästitasustatud tööst insenerina ning läks seljakotirännakule. Ta jõudis välja Sumatral asuva tsivilisatsioonist eraldatud mentavei hõimu juurde ja sõbrunes sealse šamaani Aman Paksaga. Valmis mitme rabava pöördega lugu šamaan Aman Paksast ja tarbimisühiskonna pealetungist. Amundsen käis küll vahepeal saarelt ära, ent võtteperioodid kohapeal olid muljetavaldavad – kõige pikemalt elast ta ühe kolme-aastase perioodi ka täielikult koos hõimuga kohapeal. Kaasas vaid kaamera ja esmased ravimid.

• “The Dig”

Lavastaja Simon Stone. Osades Ralph Fiennes, Carey Mulligan, Lily James, Johnny Flynn. Netflix

Uue Netflixi ajaloolise draama tegevus toimub 2. maailmasõja künnisel Inglismaal Sutton Hoos, kus arheoloogiliste kaevamiste käigus leitakse anglosaksi-aegne laev. Teaduslikult äärmiselt tähtis avastus, aga ehitada selle leiu ümber “laiekraani”-draama? Võimalik. Karakterid ja nende suhted avanevad kaevamise eel, ajal ja järel ning sündmustik saab aina kihte juurde: tekivad võimumängud selle üle, kellele kuuluvad õigused leiule, ning mis kõige olulisem – leiukünka ümber pingestub psühholoogiline väli. Hiilgav rolliansambel briti tippnäitlejatest eesotsas peaosalist, isehakanud erudiiti-kaevajat Basil Browni kehastava Ralph Fiennesiga. Tõestisündinud lugu ka, muide.

Raamat

• “Naised, šaakalid ja muud inimloomad. Vana-India jutte”.

Koostanud ja tõlkinud Martti Kalda. Kirjastus Ilmamaa. “Hieronymuse” tõlkesari.

Päevauudiste vahele Jaak Joala ausambast tasub lugeda teisigi lühivorme. Martti Kalda koostatud ja tõlgitud valikut India muinasjutte on tark lugeda igal ajal, igas riigis, iga ilmaga, eriti kui akna taga selline muinasjutuline talv, millega vanajumal meid tänavu lakkamatult õnnistab. Leidub loomamuinasjutte, mõistujutte inimsuhetest pigem täiskasvanuile ja nagu fantastiliste pärimuslugude puhul ikka, lopsakaid väljamõeldisi, mis on kandunud sajandist sajandisse edasi ja saanud ajas ainult tähendusi juurde, ning mitmeid jutte usutakse olevat jumalikku päritolu, otse Vishnu sulest. Martti Kalda ladus tõlge sisaldab ka sanskriti keele ja kultuuri seletusi ning sündmustiku üldisemat tausta. Lood on valitud kuuest tähtsaimast keskajal ilmunud India juttude kogumikust.

Lavastus

• Renate Keerdi “ÜLT” Noorsooteatris

Inimest eristab loomast näiteks see, et argisele toimimisele on ehitatud ümber tohutu hulk sotsiaalseid konstruktsioone. Muidugi me siis hakkame selles rägastikus natuke kandiliselt käituma. Renate Keerd on lavastaja, kes need konstruktsioonid hella, aga siiski kindla käega maha lammutab – õigemini, ta vaatab, mis nende sees ja taga on ja paneb siis natuke teistmoodi, kipakalt, naljakalt kokku tagasi. Meil on sisemisi paineid, aga neist saab vabaneda, üks retsept on vaadata Renate Keerdi lavastusi. Üks metafüüsiline rännak seisab ees ka värskeimas töös “ÜLT”, mida kogedes võib ült heita mingi protsessi stressi ja minna kaasa mänguga.

Mängivad Getter Meresmaa, Steffi Pähn, Anti Kobin ja Sander Roosimägi. Renate Keerd on lisaks lavastamisele autor, kunstnik ning heli ja valguse kujundaja.

Plaat

• Casper Clauseni “Better Way” (City Slang)

Kui te soovite kaasaegset poppi, kus on ilu, karakterit ja uljust, siis 2021. aasta algul ei ole vaja kaugemale vaadata kui Taani. Efterklangi ja Liima loolooja ja laulja sooloalbum hüppab kaugemale kui tema bändid: aeglastes, hüpnootilistes pop-palades intiimsemaks, nakkavamaks oivaliste meloodiate ja täpsete arranžeeringute toel, käbedamatel radadel läheb Clausen aga parajalt sõgedaks. See kõik on tundliku käega kirjutatud ja produtseeritud ning nagu tunda, kogu südamest esitatud: mis ei välista siiski veidikese keel põses hoiakut, album tulvil tarka ilu.

Toit

Peale rammusaid vastlakukleid on järg kergema maiuse käes. Kui magusaisu kimbutab, tuleb sammud seda Rotermanni kvartalisse Levieri kohvikusse. Sealsed kogenud kondiitrid eesotsas Angeelika Kangiga on loonud uue tordi, mis mõjub hingele kui kevadeigatsus.

Pilkupüüdvad kollased veluurtordid on nagu väikesed päikesed, nii seest kui väljast. Tordi põhjaks on mandlibiskviit. Sees on perfektselt kihiti kirevilja-mousse, vaarikaželee ja mangovaht. Kõik maitsed on tasakaalus, kook suisa sulab suus. Erkkollane veluurtort teeb silmad ette ka Pariisi parimatele kondiitriäridele.

Mango-passioni-vaarika-veluurtort
Rotermanni Levier
Avatud 9–19, N–L kuni üheksani õhtul
Tel 880 4050