Kui augusti teises pooles avati piletimüük Veneetsia 77. filmifestivalile, tundsid itaallased siirast heameelt selle üle, et festival siiski toimub. Veneetsia biennaali president Roberto Cicutto oli ju arhitektuuribiennaali edasi lükanud, Thierry Fremaux Cannes 2020 ära jätnud, linnakinod olid alles hiljuti lahti tehtud ja kogu filmitööstus seisis lockdown’ist nõrgestatud savijalgadel.
Võis kihla vedada, et pandeemia värvib festivali oma nägemuse järgi ja nii see ka oli: kaitsemaskid olid kohustuslikud ka kinoseansside ajal, pileteid müüdi poole täituvusega saalidesse ja kehatemperatuuri mõõdeti igal sisenemisel. Festivali plakat kujutas julgeid trapetsiste, kes hüppasid tühjusesse ja tegid edukaid, kuid kaelamurdvaid piruette – just selliselt võis end nüüd tunda Alberto Barbera, festivali pikaajaline peakorraldaja.




