Ühiskond peab muutma suhtumist depressiooni

Margus Karu I Foto: ERR

Depressioon on hiiliva algusega haigus, mida põeb järjest enam inimesi. Eelmisel aastal võttis endalt elu noor kirjanik Margus Karu. ERRi saates “Hommik Anuga” rääkisid tõsise depressiooni tagajärgedest Margus Karu õde Karin Salumäe ja sõber Jim Ashilevi. 

“Margus võttis ise endalt elu pärast väga sügavat depressiooni,” tunnistas õde Karin Anu Välbale. “See tuli tegelikult ikkagi väga suure šokina, kuigi me olime sellest kõigest väga palju rääkinud. Tema sõbrad teadsid seda olukorda, teadis pere – kõik proovisid teda aidata. Aga ilmselt see sisemine äng ja valu oli tema sees ikkagi nii suur, et seda teed ta lõpuks läks.”

Õe sõnul ei olnud tegemist Marguse esimese suure masendusega. “Ta oli sellises seisus ka poolteist aastat tagasi pikka aega.” Vend ütles alati, et püüab siiski oma lähedaste nimel vastu pidada. “Ta teadis, et tal on olnud ka väga ilusaid ja imelisi aegu, kus ta on tundnud ennast suurepäraselt ja võimsalt ning suuri ja toredaid asju teinud.”

Karin tõdes, et jutuajamistes vennaga tuli vahel teemaks ka suitsiid, kuid Margus kinnitas alati, et nii kaugele ta ei lähe ja seda viimast sammu ei astu. Mis põhjustab aga nii sügavat musta auku, kus kaob viimane lootusekiir, seda kirjaniku lähedased konkreetselt öelda ei oska.

Otsis aktiivselt abi

Margus Karu proovis leida depressiooni vastu abi ka arstidelt ning tal oli kindel tugi oma lähedastelt.

Jim Ashilevi kinnitusel oli Marguse ümber alati inimesi, keda ta ise oma soojusega ligi tõmbas. “Tema jaoks ei olnud mingeid tabu- või häbiteemasid, nii et me saime asjadest rääkida päris otse,” sõnas Ashilevi. Sõbra arvates võib depressiooni puhul saatuslikuks saada ajastus, kuna oluline on see, et õige abi saabuks õigel ajal. Tema sõnul peetakse depressiooni tänapäeval endiselt omamoodi stigmatiseeritud haiguseks, mingisuguseks meeleoluhäireks ning kiputakse alahindama, kui tõsine võib see tegelikult olla.

“See on tõepoolest haigus, mitte paha tuju,” tõdes Ashilevi. “Ma arvan, et me peame radikaalse muutuse tegema ühiskonnas üleüldse selles, mismoodi me suhtume depressiooni. Ja kuidas me suhtume sellesse, et enesetappude läbi hukkub Eestis tänasel päeval rohkem inimesi kui autoõnnestustes. See on ränk statistika tegelikult.”

Kuna Margus Karu otsis tegelikult aktiivselt abi ja rääkis oma haigusest lähedastega palju, tunnevad nii Karin kui ka Jim, et elu lõpetamine ei olnud tegelikult see, mida ta tahtis. “See ei olnud see, mille poole ta sihtis, kuna tegelikult tal oli ju nii palju muud, mille nimel olla ja elada,” sõnas Ashilevi.

Ühiskond peab muutuma

Jim ja Karin tunnistasid mõlemad, et on ka ise elus depressiooni kogenud.

“Ma jällegi sooviksin, et ühiskond liiguks sinnapoole, et näiteks teraapias käimine oleks normaalsus, mitte mingisugune hädaabinõu,” rääkis Jim. “Mulle isiklikult tundub, et meil on mingi niisugune nõukaaegne taak, et kuskil on mingisugune hullumaja, kus on hullud. Seal nad siis tegelevad oma luulude ja asjadega.” Jimi sõnul ei julge inimesed ka tööl öelda, et käivad teraapias või ei usu ka ise, et depressioon on piisav põhjus töölt kõrvale jäämiseks. “Me peame sellest kõigest rääkima ja peame liikuma tervema ühiskonna poole, sest ilmselgelt me ei ole praegu heas kohas.”

Vaata intervjuud: menu.err.ee (25 min)

Teavituskampaania “Must lumi” & depressioonitest

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmeil on elu jooksul vaimse tervise häireid 25-40 protsendil inimestest. Kolmveerand vaimse tervise probleemidest avaldub esmakordelt enne 24. eluaastat.

Vaimse tervise portaal peaasi.ee korraldabki märtsis teavituskampaania “Must lumi”, et ennetada ning märgata Eestis laialt levinud haiguse algeid ja vaimse tervise probleeme. Kampaania ühe eestvedaja, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on “Eestis on depressiooni diagnoosiga üle 70 000 inimese. Hinnanguliselt jääb igal aastal veel 45 000 inimest professionaalse ja õigeaegse abita, kannatades depressiooni all.”

Kampaania toetaja, Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul ei tähenda edukas firma ainult käivet ja kasumit. Tema sõnul saavad tööandjad inimeste heaolu edendamiseks väga palju ära teha. “Töötajat ei tohi ajendada üle töötama, vaid tuleb lasta õigel ajal koju oma isikliku elu juurde. Töö peab inimestele andma võimaluse õppida ja areneda. Edasi viivad ja heaolu loovad arendavad väljakutsed.”

Tee depressioonitest siin.