Raimo Ülavere: mis on ühist oma ala parimatel?

Kui ütleme geenius, siis hõllandub meie silme ette Albert Einstein, Garri Kasparov või Stephen Hawking.

Intellektuaalse geeniuse äratundmine paistab lihtne, laias laastus piisab ju tema äratundmiseks sellest, kui mõõdame tema IQ taset. Ent mis teeb geniaalseks inimese, kelle andekus väljendub selles, mida ta füüsiliselt teha suudab? Ehk, mis teeb n-ö geeniuseks Michael Jordani, Wayne Gretzky või maailma parima kirurgi või tippmuusiku? Ehk kuidas ära tunda nn füüsiliselt üliandekat inimest (ingl k physical genius)?

Otsides juhtide ja sportlastega coaching‘ute teekonnal erinevaid parameetreid ja võimekusi, mida tippsportlase või tippjuhina tulemuslik toimetamine eeldab (muuseas, neil kahel on üllatavalt palju sarnasusi), sattusin lugema Malcolm Gladwelli artiklit “Physical Genius” ajakirjast The New Yorker. Ehkki artikkel ise on ilmunud ligi paarkümmend aastat tagasi, tsiteeritakse ja viidatakse sellele spordipsühholoogia valdkonnas endiselt. Põhjusega. Ehk lühidalt siis sellest, mis on ühist tippsportlasel, tippkirurgil, tippmuusikul ja teistel füüsilistelt võimekatel. Kolm asja.

See kuulus “tunne”

Esiteks. Me võime ja peame uskuma, et oma valdkonnas tipptegijaks on võimalik saada kõigil. Ent Gladwell ütleb, et päris-päris tippu jõudmine eeldab siiski ka midagi, mis on kaasa sündinud. Ja mida on kultuur, kodu, vanemad, elu edasi toitnud ja kasvatanud. See miski väljendub kuulsas “tundes”, kombinatsioonis füüsilisest ja mentaalsest võimekusest. Sellest, et füüsilised geeniused “näevad” oma tööd, platsi, patsienti, instrumenti, olukorda koos erinevate tegutsemisvõimalustega, mida teised ei märka. Ning pärast otsuse tegemist on neil ka kehaline ning mentaalne võimekus see ära teha.

Wayne Gretzky, kõigi aegade parimaks hinnatud jäähokimängija, nägi skoorimisvõimalusi seal, kus teised polnud seda näinud. “Kõik räägivad uisutamisest, litri käsitlemisest ja visetest. Ent tegelikult on jäähoki sisu nurgad ja põrked, litter ei lähe reeglina otsejoones, see mõtteviis tuleb unustada ning näha platsil tühja kohta, kuhu litter läheb pärast kõiki põrkeid ja takistusi.”

Ent tippkirurgid? Gladwell väidab, et sama “tunde” pealt tehakse otsuseid ka seal. Parimad kirurgid töötavad “tunde” pealt töötava võimekusega, kalkuleerides võimalikke variante, tehes pidevalt uusi otsuseid. Ja see “tunne” teeb andekate mõistmise keeruliseks. Sest kust see ”tunne” pärineb, on pigem müsteerium. Intuitsioon, tsoonis olek, öeldakse. “Miks sa just nii tegid?” võib ju pärast küsida. Ning tõenäoline vastus nn tsoonis olnud sportlase, kirurgi, muusiku suust kõlab koos õlakehitusega: “Ma ei tea, nii tundus õige…”

Muuseas, Gladwell märgib, et see “tunne” on pigem teemaspetsiifiline, seotud konkreetse inimese konkreetse võimekusega. Ehk suurepärane kirurg ei pruugi olla suurepärane tennisist. Ja vastupidi.

Hoiak ja järjekindlus

Teiseks. Järjekindlus koos pideva taotlusega saada paremaks. Charles Bosk Pennsylvania Ülikoolist tegi intervjuusid noorte arstidega, kes lahkusid või kes lasti lahti kirurgiprogrammidest. Sihiga saada teada, mis eristab edukaid kirurge vähem edukatest. Ja tulemus oli:

tehilistest oskustest palju olulisemad on hoiakud.

Ja eriti üks konkreetne hoiak. Kui Bosk küsis, kas sa oled kunagi vigu teinud, siis jagunesid vastused kaheks. Ühed kehitasid õlgu – pole nagu midagi suurt juhtunud… Ja teised ütlesid – jah, kogu aeg. Alles täna hommikul… Ehk lihtsamalt, esimestel puudus arusaam (tulenevalt hoiakust), et nad üldse eksisid, et kuskil on viga, mida on võimalik parandada. Ent teised tajusid vigu ning ka proovisid neid parandada.

Just see hoiak on Gladwelli sõnul see, mis ajab üliandekaid harjutama. Veetma tunde ja tunde detailide lihvides, vigu parandades, uusi oskusi treenides. Michael Jordan, Kobe Bryant, Wayne Gretzky olid sageli esimesed ja/või viimased, kes treeningsaalist lahkusid. Sama kehtib tippkirurgide, tippmuusikute kohta. Kirglik, järjekindel, eemalt vaadates ehk ka kinnisideelik harjutamine. Mis suunab tegija vaatama ka ülesannet, tööd teistmoodi. Muuseas, n-ö geniaalsuse avaldumine tundub olevat ka korrelatsioonis harjutamise ajaga. Üleöö edu võtab aega aastaid.

Kõik juhtub enne peas

Kolmandaks. Ettekujutamine. Kui psühholoogid on uurinud oma ala tippe, siis on nad leidnud, et need tipud kasutavad oma ettekujutusvõimet regulaarselt, teadlikult. Kõik, mis päriselus juhtub, on tegelikult kõigepealt juba juhtunud tipptegija peas. Maailma üks edukamaid golfareid Jack Nicklaus on öelnud, et ta ei ole kunagi teinud ühtegi olulist lööki, mida ta pole enne peas harjutanud. Yo-Yo Ma, maailma tuntuim tšellist, rääkis Gladwellile, et ta oli 7-aastaselt bussiga sõites harjutanud keerukamate muusikapalade mängimist tšelloga. Oma peas. Charlie Wilson, ajukirurg ja üks tipptegijaid, ütles, et käib igal hommikul jooksmas ning selle ajal kujutab ette päeval ees ootavat protseduuri ning oodatavat tulemust. “See on virtuaalne harjutamine, kui ma seda pärast päriselt teen, on see juba otsekui teist korda tegemine,” rääkis Wilson.

Muuseas, ka visualiseerimine on omaette võimekus, mis koosneb mitmetest osadest. Vaja on n-ö pilt pikaajalisest mälust välja tuua, seda lähemalt uurida, pilti peab suutma ka paigal hoida ning seda vajaduse ja soovi korral muuta. See on järkjärguline ning kompleksne protsess.

Ja kui nüüd on lugedes tekkinud tunne, et mis NEIL viga, NEIL on ikkagi “looduse poolt antud anne”, aga minul… siis ehk aitab kaks mõtet. Esiteks, jah, neil on anne. Ent meil, tegelikult kõigil inimestel, on ka anne, teadlaste sõnul isegi mitu. Küsimus on: mis see on? Teada saab seda katsetades, oma piire nihutades. Ja teiseks, ainult “looduse poolt antud andega” edu ei saavuta, suur osa “ande” osast on hoiakud, tööeetika, järjekindlus ja veel mitmeid asju, mida mõjutavad kultuur, kasvatus, meid ümbritsevad inimesed ja eelkõige meie ise. Ning milles on meil kõigil võimalik arendada. Tõsi, me kõik ei saa saada oma ala maailmameistriteks, ent me saame elada täisväärtuslikumat ja nauditavamat tööelu.

Raimo Ülavere

Raimo Ülavere

Raimo Ülavere on koolitaja ja coach, kes aitab edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid ja püsivaid muutusi. Loe artikleid (40)