Eesti disaini buum ei näita mingeid raugemise märke ja lõppev aasta tõi laiema publiku ette mitu uut ning ka moele uutmoodi lähenevat brändi, mis tõotavad moemaailma muuta. Neil noortel Eesti disaineritel tasub silma peal hoida – pole võimatu, et meie järgmine suur edulugu tuleb just disainimaailmast.

Tauri Västriku tööstuse ja käsitöö süntees

Viimast aastat Soomes Aalto Ülikoolis moemagistrantuuris õppiv Tauri Västrik pole siinsele moepublikule päris uus nimi. Tema EKA lõpukollektsiooni mäletavad ilmselt mõned – aga pärast sügisest Tallinn Fashion Weeki šõud ei vaja tema nimi moepublikule enam tutvustamist. Tudengina tõi ta lavale tegelikult kogu moenädala ühe terviklikuma ja huvitavama kollektsiooni, mis on nüüdseks jõudnud ka müügile uhiuude kauplusesse Very Hard Store, mis asub T1 Mall of Tallinnas.

Ja ehkki ülimalt uudne oma disainikeelelt, oli selle valmistamisel kasutatud maailma üht kõige traditsioonilisemat meetodit – kudumist. Västrik asub selle põhjal edasi arendama ka oma magistritööd, sünteesides tööstuse ja käsitöö – kollektsioon koosneb peamiselt Saksamaal toodetud kudumitest ja Eestis käsitsi valmistatud mohäärkudumitest.

Västriku jaoks on oluline luua rõivaid, mis toetavad kandja isiksust. “Kanna just seda, milles end hästi tunned, ja just nii, kuidas hing ihaldab!” ütleb ta. “Ma pole kunagi tahtnud, et rõivas defineeriks minu sugu, seda peaks tegema inimene ise; tema karakter.”

Västriku loomingus on nii ümbritseval tänavapildil kui ka värvil kindlasti oluline koht ning levinud ettekujutus Soomest kui üsnagi monokroomsest ja introvertsest keskkonnast ei ole noort moeloojat muutnud.

“Aalto Ülikooli moeosakond on täis kõige inspireerivamaid karvaseid ja sulelisi. Moetudengite karakterit Soomes on raske võrrelda sellega, mida Eestis tudeerides olen näinud. Need kohati isegi šokeerivad look‘id on mind oluliselt raputanud ja aina rohkem julgustanud olema mina ise,” räägib Västrik. “Vahet pole, kas jalas on katki trööbatud platvormkingad ja valgendiga pleegitatud pusa või meesterahva seljas sulgedega kaetud mantel ja litterretuusid – me kõik oleme imelised karakterid. Suur pluss on Soomes see, et ma ei pea kartma, et saan tänaval mõne halvustava näogrimassi oma välimuse tõttu – inimesed on seal üles kasvanud mõttega, et ole selline, nagu oled. No judgement approved.”

Tulevikuriided tulevikuinimestele – Spekter Technologies

Kolm aastat vaikselt arenduses olnud, Eesti esimese techwear-rõivabrändi Spekter Technologies esimene kollektsioon jõudis sel sügisel Tallinna kauplustesse – ehkki tõelised fännid olid nende veebipoe ilmselt juba varem üles leidnud. Spekter positsioneerib end kaubamärgina, mis valmistab tulevikuriideid inimestele, kes pole valmis tegema kompromisse praktilisuse, tehnoloogilisuse ja ilu vahel. Ettevõtte asutajad on selle disainer ja juht Roxana Spekter ning brändi arenduse eest vastutav ja TalTechis Technology Governance and Digital Transformationi erialal õppiv Andres Ingerman.

Spekteri rõivad ei muuda moemaailma mitte niivõrd disainiga – ehkki ka see on läbimõeldud, funktsionaalne ja meeldejääv – aga ennekõike oma tarkade kangastega, eriti just membraankangastega. Ent neid huvitavad kõik arenduses olevad uued kangad, mis tõotavad kangatööstuse revolutsiooni: materjalid, mis võivad muuta mitte ainult värvi, vaid ka paksust ja vormi. Näiteks kui on väga soe, siis on kangas õhuke nagu särgikangas, kui külm, siis muutub parkapaksuseks.

Susimust ja 1. kiht

Nende kahe erineva, ent mõnes mõttes väga sarnase brändi taga seisab üks inimene – pärast kümnendi pikkust tööd Londoni moemaailmas tagasi Eestisse tulnud Kersti Mikkov.

Susimustaga on ta võtnud eesmärgiks täita tühimik, mis on jäänud aktiivse elu riiete disaini ja funktsionaalsuse vahele – ta tahab luua rõivaid sportlikele naistele, kelle jaoks treening on töö. Aga selline töö, mida paraku on tihtipeale vaja teha üsna ebamugavates rõivastes, mille lõiked on võetud meeste seljast ja mis on vaid mõnevõrra naistele mugandatud. Uued lahendused sünnivad koostöös sportlastega ning on selge, et pisike Eesti on sellisele brändile liiga väike. See on sündinud mõttega vallutada maailma.

Aga ka päästa maailma – Kersti Mikkovi eesmärgiks on jõuda selleni, et kasutada ainult taaskasutuskiududest kangaid.

Bränd nimega 1. kiht sündis soovist teha naiste elu paremaks ning aidata samas leida lahendusi maailma suurtele probleemidele. 1. kiht teeb naiste aluspükse – selliseid hästi mugavaid, ilma siltide, lipsude, lillede ja pitsita. Ja hästi õhukesest pehmest materjalist, mis on tehtud vanadest kalavõrkudest ja minema heidetud vaipadest.

Lisaks kangale, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalidest, annavad mõlemad brändid endast kõik, et oma ökoloogilist jalajälge maailmas võimalikult väiksena hoida. Nii on ka nende pakkematerjalid tehtud ümbertöödeldud, biolagunevatest või/ja vastutustundlikult toodetud materjalidest.

Aija Kivi selged ja julged “Orhideed”

Tegelikult juba kümne aasta eest ehtekunstniku diplomi taskusse pistnud Aija Kivi on moe- ja disainimaailmaga kogu aeg seotud olnud, ent oma kollektsiooni tegemine vajas nii seda, et koguneks elukogemust, kui ka aega, et selles kirevas maailmas väärtuslik välja sõeluda – et tulemus võiks siis kasvõi mitusada aastat edasi elada. Vähemalt sellise kollektsiooni nagu “Orhideed” loomine teistmoodi võimalik polekski.

Kuna mood on suuremas osas tarbimisühiskonda soosiv, tundis Aija Kivi, et tahab teha midagi, mis looks rohkem väärtust – ja jõudis tagasi ehete ning vääriskivideni. Ta loob ehteid, mida saab kanda elu lõpuni ja siis edasi pärandada. Aija usub, et lisaks rahalisele väärtusele on vääriskividel ka energeetiline mõju – näiteks teemanti peetakse selguse ja julguse sümboliks.

Aija Kivi ehteid saab osta Lilli Jahilo moemajast.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)