Enesekindlus on väärt kraam. See on natuke nagu õhk või vabadus – saame selle väärtusest tõeliselt aru alles siis, kui sellest ilma hakkame jääma. Keda sõna „enesekindlus“ ei kõneta, võib mõelda natuke teiste sõnade peale. Kindlustunne. Kindel olek. Turvatunne. Julgus.
Kui istuda armsate inimeste seltsis diivanil või jalutada ilusa ilmaga pargis (ja ühtegi ohtliku teemat parajagu su teadvuses ei tiirle), siis näib enesekindlus pseudoteemana. Kui aga midagi enda jaoks uut või tähtsat ette võtta, kui on oht ebaõnnestuda või häbisse jääda, siis on siililegi selge, kui väärtuslik enesekindlus on. Rääkimata täielikust enesekindlustest. https://cdn.jsdelivr.net/npm/zlick-widget@4