Ma olen oma pere ainus laps. Mu lapsepõlv oli nagu sõit Ameerika mägedel ja arvan, et põhjus on see, et kasvasin ilma isata. Suurema osa ajast pidin elama vanaema juures maal, sest mu ema töötas pikki päevi linnas.
Enamik mu lapsepõlvesõpru olid poisid ning seetõttu olin ka ise lapsena üsna poisilik. Pärastlõunal mängisime korvpalli ning sõitsime ratastega mööda linna. Üks mälestustest, mida ma hindan kõige enam – õhtuti sain ma veeta aega oma vanaisaga, käisime aias ja korjasime guajaave, millest moosi keetsime. Samuti olid meil avokaadopuud.