Faith Filipiinidelt: võti on oma aja planeerimise oskuses. Kohalik elu maailmas

Kuna juba enne lapse sündi oli meil majanduslikult raske, siis mõtlesin lapsega kodus olles, kuidas muuta oma kirg heegeldamise vastu investeeringuks. Nii hakaksingi unenäopüüdjaid heegeldama.

Ma olen oma pere ainus laps. Mu lapsepõlv oli nagu sõit Ameerika mägedel ja arvan, et põhjus on see, et kasvasin ilma isata. Suurema osa ajast pidin elama vanaema juures maal, sest mu ema töötas pikki päevi linnas.

Enamik mu lapsepõlvesõpru olid poisid ning seetõttu olin ka ise lapsena üsna poisilik. Pärastlõunal mängisime korvpalli ning sõitsime ratastega mööda linna. Üks mälestustest, mida ma hindan kõige enam – õhtuti sain ma veeta aega oma vanaisaga, käisime aias ja korjasime guajaave, millest moosi keetsime. Samuti olid meil avokaadopuud.

Minu suurim kinnismõte lapsepõlves oli oma isa järele igatsemine. Sel ajal ei teadnud ma, miks mu ema ja isa olid lahutanud. Oli ka aegu, kus ema oli armukade, sest armastus, mida tundsin vanaema vastu, näis talle suurem ja teistsugune kui armastus tema vastu. Ta ei mõistnud, miks ma vanaema nii väga armastan. Mulle meeldis alati vaadata, kuidas vanaema süüa tegi. Ta oli esimene inimene, kes õpetas mulle, kuidas riisi keeta ja lihtsamaid roogasid valmistada. Temast sai alguse ka minu heegeldamisoskus, mis on praegu minu suur hobi. Ta panustas väga minu heegeldamisoskuse kunstiks muutmisse. Ma armastasin vanaemaga koos lõunauinakuid teha. Lamasin alati tema kõhule toetudes, see oli hea, sest ta on natuke paksuke. Ka tema rangusest õppisin palju.

Teismelisena oli mul raske omaks võtta, et ma kasvan üles peres, mis pole terviklik. Mõtlesin endiselt, et mis mu ema ja isa vahel toimub. Alles 21-aastaselt sain teada, et isa oli Kanadasse kolinud ja tal oli seal uus pere. Ma ei suutnud mõista oma ema, miks ta seda kõike varjas, aga püüdsin aru saada, et ta üritas mind haiget saamise eest kaitsta. Võib-olla ta arvas ka, et varem ma ei oleks asjadest lihtsalt aru saanud. Siis sain lõpuks pildi kokku, miks ma ei saanud oma isa külastada, kui olin linnas. Saime temaga kokku harva, see toimus alati väljas olles, nt restoranis õhtust süües. Võttis omajagu aega, enne kui hakkasin asju aktsepteerima nii nagu nad on. Hakkasin vaikselt ka taipama, kui tugev oli mu ema, et suutis kõik enda teada hoida. Hakkasin nägema, kui palju ta pingutas selle nimel, et mina haiget ei saaks. Ju see nõudis temalt suurt julgust ja südikust, et lõpuks kogu lugu päevavalgele tuua.

Mu ema oli üksikema ning minu kõrgkooli ajal ei olnud meil rahaliselt lihtne hakkama saada. Abiks oli aga minu stipendium ning vähemasti ei pidanud ma kooli eest tasuma. Minu jaoks tähendas see aga pidevat pinget, et mu hinded alati piisavalt head oleksid, aga nägin asja positiivset külge, et saan emale rahaliselt toeks olla.

Kõrgkooli ajal jäin lapseootele. Pidin kooli pooleli jätma, kuni olin lapse sünnitanud, sest katoliiklikus koolis, kus ma käisin, ei olnud lapse saamine väljaspool abielu aktsepteeritav. Lapse isa oleks tahtnud temast loobuda. Õppisin end mu lapse isa ja minu vahel toimunust mitte mõjutada laskma ning toetusin oma perele. Sel ajal, kui kooli pausile jätsin, otsisin töö ning hoolitsesin ka lapse eest, ilma et oleksin lapsehoidja võtnud. See oli päris suur väljakutse, sest mul polnud õdesid-vendi olnud ning Seth, mu poeg, oli esimene laps, kellega kunagi nii lähedalt kokku olin puutunud. Mul polnud mingeid teadmisi, kuidas lapse eest tuleks hoolitseda. Aga mu ema oli abiks ja toeks.  Vaatamata väljakutsele oli tulemus siiski vaeva väärt.

Kuna juba lapse sündi oli meil majanduslikult raske, siis mõtlesin lapsega kodus olles, kuidas muuta oma kirg heegeldamise vastu investeeringuks. Uurisin ja lugesin palju erinevaid blogisid, vaatasin abistavaid videoid ning ma olin inspireeritud oma unenäopüüdjaid heegeldama. Kuigi ma käisin ka täiskohaga tööl, õnnestus mul nädalavahetused teha oma loomingu-päevadeks. Tänu sellele hakkasin teenima lisaraha säästudeks, isiklikuks või oma poja tarbeks. Nii sündis minu äri Tindaraga Arts & Crafts.

Nüüd olen lisaks heegeldamisele leidnud veel uue hobi – naturaalsete tahkete šampoonide valmistamise. Ma olin harjunud hommikuti väikseid šampoone ostma, ühel hommikul ärgates ei viitsinud ma enam igahommikuseks peapesuks poodi minna ning samuti häiris mind mõte, kui palju pakendeid see toodab. Niisiis uurisin looduslikke tooraineid ja hakkasin katsetama erinevaid retsepte oma šampooni valmistamiseks. Kui ma tulemusega rahul olin, hakkasin neid ka oma Facebooki lehel turundama ning mu toodetele tekkis palju rahulolevaid püsikliente.

Mu oskused oma äri vedada on tulnud suuresti ka tänu mu tööle – töötan täiskohaga IT-firmas äriedenduse ja projektijuhtimise valdkonnas. Ehkki ma õppisin kõrgkoolis midagi muud… Aga pärisellu ei õnnestu sobitada kõike, mida oled koolis õppinud. Sageli on kogemused ja väljakutsed paremad õpetajad.

Kuidas ma käsitöö-ärini jõudsin? Võti on oma aja planeerimise oskuses. Meil kõigil on 8 tundi tööd, vähemalt 2 tundi pärast tööd, et puhata või sõpradega kohtuda, ning terve nädalavahetuse saab iseendale pühenduda. Nii et miks mitte see millekski produktiivseks muuta. Vaja on vaid väikest lisaaega, et muuta oma kirg tulutoovaks. Lisaks naudid seda, mida teed, ning see on ju win-win olukord.

Mind motiveerib pingutama loomulikult minu poeg. Ilma temata ei õpiks ma pooltki kõike seda, mis on kasulik nii talle kui meile mõlemale. Teiseks, üksikemana peavad mul olema need “supervõimed”, kuidas igapäevasaginas hakkama saada. Tunnen, et ma lihtsalt pean rakendama oma loomingulisust ja ideid realiseerima. Kui mul tuleb mingi idee, ei raiska ma aega selle edasilükkamisele. Ma uurin ja õpin töö käigus, olengi suuresti iseõppija. Usun, et pole olemas asja, mida inimene ei suudaks ära õppida. Peab lihtsalt endasse uskuma ja mida iganes sa teed, tuleb sellesse panna kogu oma süda.

Merlin Aug

Merlin Aug

Merlin Aug on õppinud lasteaiakasvatajaks. Hetkel on ta otsustanud jätta elu Eestis mõneks ajaks selja taha ja rännata mööda maailma ja oma südame radu, usaldades elu ning jälgides kuhu ja kellega elu teda kokku viib. “Elan päev korraga, teadmata, mis homne toob. Loon selgust enda sees ja praktiseerin isetut teenimist ehk vabatahtlikku tööd." Loe artikleid (10)