Meelis Kubits: esimene ähvardus. Ülestunnistus #39

Armeenia põgenikud lahkumas oma kodudest 1915. I Foto: Armeenia rahvusinstituut

Armeenlastel on ütlus, „hoiame juutidele pöialt, sest kui nemad rahule jäetakse, võetakse ette meid“.

“Ülestunnistus” on Meelis Kubitsa iganädalaselt ilmuv artiklisari, mis kirjeldab tema mittetulunduslikku tegevust viimastel aastatel. Lisaks vahelepõiked aktuaalsetel teemadel. Artiklid on täismahus avatud Edasi Eksklusiivi tellijatele. Tere tulemast püsilugejaks!

2015. aasta veebruaris toimus Tel Avivis järjekorras MustonenFest: Tallinn – Tel Aviv. Jerusalemma ja Tel Avivi parimatel lavadel toimuv festival on loogiliseks täienduseks iga aasta veebruaris Tallinnas toimuvale samanimelisele muusikasündmusele. Festivali kunstiline juht Andres Mustonen juhatas 5. märtsil toimunud, armeenia genotsiidi 100. aastapäevale pühendatud kontserdisarja “With You, Armenia” avakontserti just Jerusalemmas.

Sama aasta kevadel meenutas globaalne armeenia kogukond 100 aasta möödumist genotsiidist. Selle kampaania ehk kõige tugevam toetus tuli Vatikanist kui Rooma paavst nimetas 1915. aastal toimunut selle oma nimega. Türgi suursaadik lahkus veel kõne ajal.

Eestis meenutas Armeenia riik ja kohalik armeenlaste kogukond genotsiidi aastapäeva 11. märtsil avatud rändnäitusega „Armeenia rahva genotsiidi kajastamine maailmas ja Eesti ajakirjanduse esikaantel“. 12. märtsil toimus Jaani kirikus eelviidatud kontsert “With You Armenia”, kus esinesid meeskoor RAM, Hortus Musicus. Zhenja Hovsepjan, Andranik Kechek. Dirigeerisid Andres Mustonen ja RAMi peadirigent Mikk Üleoja. Sarnaselt näitusele oli ka kontserdisari ülemaailmne ettevõtmine, mida kohandati igas riigis vastavalt kohalikele oludele.

Kontsert kontserdiks, aga näitus ajas armeenlaste oponendid närvi. Hea tava kohaselt teeb sellisel puhul Türgi suursaadik esmalt visiidi Välisministeeriumisse, kus selgitab liitlas- ja muudele suhetele viidates, miks ükski Eesti ametlik isik, poliitik või tippametnik ei tohi näituse avamisel osaleda. Sellele järgneb iseenesest mõista kõne samast asutustest neile, kes on oma osalemisest teatanud, kuid mitte kõik rahvale riigikogu ees vande andnud parlamendi liikmed ei võta seda alati käsuna. Leidub siis ja küllap leidub ka edaspidi oma peaga mõtlevaid poliitikuid. Võimude lahususe seisukohalt on see oluline detail.

Edasi juhtus see, milleks väike Eesti riik ei ole tegelikult valmis. Ka oma parima tahtmise juures osapooltesse neutraalselt suhtuda, ei ole meil oskust toimetada juhul, kui kauge konflikt tuuakse meie koduõele. Alustame sellest, et Armeenia Rahvusühingul oli üleüldse raskusi Rahvusraamatukogus (RK) ruumide rentimisega. Ei pea olema kõiketeadja, et saada aru, neilegi helistati. Siiski õnnestus armeenlastel näituse alguseks üürida Rahvusraamatukogu konverentsisaal ja leppida kokku näituse mõned nädalad ülevalhoidmiseks sama maja koridoris.

Mida tegid sada aastat tagasi genotsiidi toime pannud rahva järeltulijad? Õige, väike meeleavaldus Rahvusraamatukogu ees oli ootuspärane. Mille peale aga RK juhtkond ei tulnud, et kohalikud aseri ja türgi kogukonnad üürivad RK kohviku, toovad sinna oma rahvuslipud ja vastavad loosungid. Ehk siis, armeenlased leinavad oma esivanemaid ja nende, kuidas seda siis nüüd viisakalt öeldagi, hukkajate järeltulijad naeravad neile samades ruumides näkku.

Mängime korra sellist hüpoteetilist mängu, et Eesti leinapäeval 14. juunil tuuakse mõnele aktuaalsele üritusele NSVL lipud ja hakatakse mängima Stalini laule, umbes nii nagu 2007. aasta aprillis Eesti saatkonna ees Moskvas. Ei ole vist aktsepteeritav tegu. Arvan, et meil on selle kohta isegi mingi paragrahv. Ja väga hea, et on.

Pool tundi enne näituse avamist tundus, et olukord hakkab käest ära minema.

Aita luua kvaliteetset sisu ja hakka Edasi püsitellijaks 5€/kuus.

Tasulise sisu lugemiseks tee püsimakse pangas.
Teine võimalus on allolev mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Meelis Kubits

Meelis Kubits

Meelis Kubits on mitme aastakümne jooksul olnud Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kaheksal aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (58)