Mõtle, kui õudne on see, kui Sa ei tea, kus ja kuidas Su söök kasvab. Mõtle, kui õudne on see, kui jogurti asemel on sul pakis suhkur. Mõtle, kui õudne on see, kui maasikatel, mida sa ostad, on keemiakile peal ja sa ostad neid palju ja paned oma lastele talveks sügavkülma.
Mõtle, kui õudne on see, et kui sa ise ei kasvata, siis vähegi suuremalt tootjalt või talunikult pole võimalik Eestis osta kartulit, mida pole seitsmepealise lehemädaniku vastu kõva mürgiga pritsitud. Mõtle, kui õudne on see, kui kanad, kelle muna sa sööd, sunnitakse sööma sidrunikoori, et nende munakollased oleksid ikka hästi kollased. Mõtle, kui õudne on see, kui Eestis pole saada viinamarju ja banaane, mis poleks kõvade kemikaalidega kasvatustes kiirkorras valmis küpsetatud.