Me ei pruugi tahta olla alati üksi ja elada kohustustevabalt, aga üks on kindel – vabadusehetki on väga vaja. Kui su läbisaamine iseendaga on hea, sa ei pelga üksijäämist ning sulle on olulised niisama olemised, kus jätkub ruumi tunnetuse ja tajude teravdamiseks, siis ei ole selleks paremat viisi kui üksi, vaikuses ja rahus, rutiinivabas olemises, omas tempos ja hingevajaduses kulgemine.
Kohustused – jah, meil on kohustused ühiskonnakodanikuna, lapsevanematena, elu- ja töökaaslastena, maksumaksjatena! Ent ära ei tohi unustada kohustust hoolitseda oma vaimu ja hinge eest. Õigupoolest peaks olema just see kohustus eelkõige. Nõnda ei kõla ka sõna “kohustus” kuigi kohutavalt. Vastupidi, “kohustus hoolida oma hingest” – kõlab lausa kenasti.