Hedvig Hanson: pimeda mehe sõnum

Foto: Pixabay.com

Laupäeva hommik. Olen üksi maal, mul on aega iseendale ja otsutasin, et alustan taas oma tagurpidikõnniga. Tagurpidi kõndimine annab meile teistmoodi tunnetust, arendab me meeli ja kehakordinatsiooni, intuitsiooni. Avastasin selle eelmisel suvel. Mäletan, et alguses oli mul raske lasta end kontrolli alt vabaks. Oli ebalev tunne, oleme ju harjunud usaldama rohkem oma silmi ja käima “edasipidi”. Aga vahel on vajalik harjumust muuta, treenida teistmoodi olemisi, tunnetusi.

Võtsin end paljajalu ja hakkasin kõndima. Tunnetades maapinda jalge all, kuulates hääli ümberringi, hingates  sõõrmetesse suvealguse lõhnu.

Mu tee on looklev, see läheb kahe vahtra vahelt ja kulgeb läbi pärnadega palistatud kirikupargi. Tundsin üllatusega, et mulle on see tagurpidi käimine palju mugavamaks saanud. Ma usaldan nüüd rohkem.

Jõudsin kirikuni. Ühtäkki kuulsin metalset, kergelt kopsivat häält vastu asfalti, pöörasin vaatama – naabri pimedaks jäänud vanapapi tegi oma ringi ümber kodutalu, endise koolimaja ümber. Vaatasin teda ja mõtlesin. Mina harjutan tagurpidi “pimesi” käimist, tema ongi pime ja püüab leida päris pimeduses koduust.

Ma pole temaga ammu rääkinud. Viimati vist mõni aasta tagasi, kui ta veel midagi nägi. Kas ma tervitan teda? Või ta äkki ehmub, tunneb end ebamugavalt, et teda nõnda näen…

Aga äkki on tal hea meel?

Läksin juurde ja hõikasin “Tere!” Ta jäi seisma ja kuulatas. Pööras pead paremale ja vasakule, justkui tahtes aru saada, kas talle tundub, või keegi räägib. Läksin veel lähemale.

“Tere!” – “Kas keegi räägib minuga?” küsis ta imestunult. “Mina, sinu naaber! Kas sa ei näe üldse enam?” – “Ei üldse.” – “Mida sa näed siis?” – “Pimedust,” vastas ta alistunult.

Võtsin mehe käe ja ta katsus mu rannet nagu tahaks meelde tuletada, kes ma olen. “Ma olen Hedvig, su naaber, me oleme rääkinud.” – “Edvik…ei mäleta…” ohkas papi. “Küll sa jälle ühel päeval näed…” – “Peale surma võib-olla tõesti…” naeris ta kibedalt. “Aga kui sa oma Helvile mõtled, sa ju näed teda?” – “Nooh, kui ma mõtlen, siis jah, näen…” – “Tead, vahel on nägijad rohkem pimedad, kui pimedad!” püüan teda lohutada. “Aga nad lähevad sinna, kuhu nad tahavad, mina ei lähe enam kuhugi! Praegu ka ei tea, kus ma olen!” vastab vana jälle naerdes. “Sa oled praegu koolimaja nurgal. Vasakul on kastan, sinu ees suur tamm, pead nüüd pöörama paremale!” – “Tamm…” püüab ta meenutada.

Papi hoidis kõik see aeg mu käest, tahtmata seda lahti lasta. Mu käsi tundus talle olevat nagu side pimeduse ja valguse vahel. Vanaduse ja nooruse, elu ja lahkumise vahel…“Aga kui sa juba siin oled, saada mind siis koju!” küsis ta äkki julgelt.

Läksime, käsi käes.

“Kui jumal juba midagi ära võtab, ega ta enam tagasi ei anna!” arutles ta. “Küll ühel päeval annab…” vastasin. “Aga kes sa ikkagi oled?” ei andnud teadmatus talle rahu. “Mina olen see laulja, siin elanud juba 10 aastat, mul on kaks poega…” Vanamees seisatus, ajas pea taeva poole, mõtles pingsalt: “Sa oled siin ka laulnud!” – “Olen…kui vana sa nüüd oled?” küsisin. Papi mõtles jälle tükk aega. “Ma olen sündinud 1932…” – “Siis sa oled 86-aastane!” – “Ei, nii vana ma küll ei ole!” ei taha ta uskuda. “Kuidas see mõistus ikka nii ära läheb, midagi ei mäleta enam…” pomiseb ta. “No kui sa arvad, et su mõistus on läinud, siis ta nii läinud veel pole!” arvan ma. Naerame koos.

Jõuame ta koduukseni. Papi nägu on kuidagi särama löönud. Põsed õhetavad isegi, kuigi silmadel on kae. Aga mulle tundub ikka, et ta näeb. Ta poeg tuleb vastu ja võtab isa käe. “Ma annan su nüüd üle, ole terve!” ütlen lõpetuseks. “Jah…” vastab papi.

Ja ma lähen koju, tagurpidi. Mitte nähes, tunnetades. Ilus hommik. Ma olen tänulik.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid viimastel aastatel tegelenud üha enam ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa. Kel huvi rohkem Hedvig Hansoni maaelu kohta teada saada, siis tema raamat “Kirju mandrilt” räägib suures osas just aastaringist maal, tegevustest ja tundmustest, kergustest ja raskustest, mis maaeluga seotud. Loe artikleid (36)