Meelis Kubits: aeg, kui oli aega. Ülestunnistus #33

Foto: Kaupo Kalda

Eestis tehakse kõigi aegade suurimat filmi ja sellest või täpsemalt selle tegemise käigus on tekkinud probleem, millist samuti ei ole varem nähtud. See on igati arusaadav, kuna puudub varasem kogemus.

Iga kriisi lahenduse otsimise juures on üheks olulisemaks ressursiks aeg. Kuidas käituda aga juhul, kui aega enam ei ole? Iga praegune edasine arutelu  oleks niigi põlevasse lõkkesse bensiini juurde valamine, seepärast panen käesolevale mõtisklusele õrna punkti. Lootes parimale, kõiki osapooli rahuldavale lahendusele.

Meil vedas, sest meil oli aega. Iga kodanikualgatus on võrreldes riikliku reglementeeritud projekti või äriga, rangelt tulemusele orienteeritud ettevõtmisega, oma aja planeerimises vaba. Suveräänne. Teeme kui jõuame, sest teeme põhitöö kõrvalt ja enda sissetulekute arvelt. Ülestunnistuse sarja püsilugeja ehk märkas, et 2012. aasta 1. veebruaril 39 Eesti kodaniku poolt avalikustatud ettepanek jäädvustada Tallinna linnaruumis Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini mälestus jäi paralleelselt arenenud rahvadiplomaatia projektide „Odessa sõidab Tallinnasse“ (2012 juuni) ja „Kõik sõidavad Jerevani“ (2013 juuni) trammi alla. Takkaotsa sõitis 2013. aasta augustis avatud Jeltsini bareljeefist üle ka Jerevanist saadud unikaalse kogemuse järel sündinud idee nelja, sõdiva riigi ühisorkestrist. Igapäevases elus arenesid kõik need algatused paralleelselt aastatel 2012-2013, saades tähelepanu vastavalt võimalustele, täpsemalt öeldes tegijate ajale. Näiteks Jeltsini bareljeefi puhul oli ainsaks distsiplineerivaks asjaoluks meie MTÜ kõige hallipäisemate meeste nõudlikud küsimused ja avaliku debati pidamine tulevase mälestusmärgi asukoha ja teostaja üle. Oli aega, mida tänastel filmitegijatel ei ole naljalt võtta.

Kui Boriss Jeltsini mälestuse jäädvustamise mõttega välja tulime, oli algusest peale selge, et lisaks „hurraa“-hüüetele kostub veel igasugu erinevaid hääli. See oli oodatud ja normaalne reaktsioon. Kõige teravamaks läks küsimus sellest, kus tulevane bareljeef võiks paikneda. Asukoht ei saanud ühelt poolt olla liiga nähtav – nagu viimasel ajal on kombeks öelda -, et mitte riivata kellegi tundeid. Nurga taha jäädes jälle polnuks asjal justkui mõtet.

Kuberneri aed, Rotermanni kvartal, Toompea linnamüüri erinevad paigad, Vene Kultuuriskeskus, suvaline Lasnamäe tänav, Riigikogu valge, tuntud kui lipukirge saal ja palju teisi toredaid kohti. Töö bareljeefi valmistamiseks käis paralleelselt ja ilma suuremate tõrgeteta.

Maestro Ernst Neizvestnõi tasuta antud õigused kasutada tema poolt Jeltsini perekonnale kingitud saržilikku büsti lahendas meie jaoks ühe teoreetilise peavalu, avaliku konkursi korraldamise. Me ei kasutanud sentigi maksumaksja raha ja olime oma otsustes vabad. Kuigi algselt sai avalik konkurss välja kuulutatud, muutus see Neizvestnõi kingituse tõttu ebamõistlikuks.

Aita luua kvaliteetset sisu ja hakka Edasi püsitellijaks 5€/kuus.

Tasulise sisu lugemiseks tee püsimakse pangas.
Teine võimalus on allolev mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Meelis Kubits

Meelis Kubits

Meelis Kubits on mitme aastakümne jooksul olnud Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kaheksal aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (59)