Meelis Kubits: 13. jaanuar, oluline päev Eesti ajaloos. Ülestunnistus #12

Jeltsini 13. jaanuari Tallinnas käik on tema ja Eesti suhetes üks olulisemaid ja väga isiklikke hetki. I Foto: DANIEL WALLIS, Reuters

Kui see on valimiskampaania suurim skandaal, siis sellist kampaaniat ma näha tahaksingi. Nii võiks kokku võtta 2019. aasta esimese täisnädala, parafraseerides Eesti pikemaajaliseima peaministri Andrus Ansipi tuntud ütlust „kui see on kriis, siis sellises kriisis ma elada tahaksingi“. Muuseas sellest mõtte esitamisest saab täpselt ühe kuu pärast kümme aastat. Võib olla ainult minule tundub, et Ansip vaatab kodumaal toimuvat kibeda pilguga ja on valmis hüppama esimese lennuki peale, et asjad ära korraldada. Kui vaid seda demokraatiat tee peal ees ei oleks.

Riigikogu valimiste reklaamikampaania on rahulik, võiks isegi öelda, unine. Nii unine, et see võiks olemata olla. Raha on erakondadel ilmselgelt liiga palju. Headel aegadel tehakse halbu otsuseid ja vastupidi. Suured reklaamieelarved tapavad kreatiivsuse.  Tänavatel ollakse peamiselt seetõttu, et „teised on ka“. Aga on üks teema, mille saab alati taskust välja võtta ja ässana lauda lüüa. Ikka ja jälle selgub, et Eestis elavad venelased.

Huvitaval kombel sattusid sel nädalal kõrvuti paari päeva sisse Eesti 200 plakatid ja Pealtnägija meeskonna tehtud erisaade Edgar Savisaarest. Atraktiivne on see liin seepärast, et mees, kes pani eestlased ja venelased trammipeatusesse eraldi istuma ongi Edgar Savisaar. Eesti ja vene kalad pidid ujuma erinevates akvaariumites.

Edgar Savisaar on suur Eesti poliitik, seda keegi ei vaidlusta. Viitasin möödunud nädala loos, et Savisaare fenomen on palju suurem kui Eesti poliitika ja tema käitumise analüüsimiseks puudub võrdlusmoment. Katsuge leida meie saatusekaaslaste või naabrite seast üks analoog, kes ratsutas võimule saamise või sellel olemise nimel ligi kolmkümmend aastat. Olla mitte nõus Heimar Lengiga lihtsalt seepärast, et Heimar Lenk on Heimar Lenk, on nõrk argument.  See on asja üks pool. Suurim etteheide Savisaarele ei saa olla dopinguga võidetud valimised või rahadega seotud skandaalid, eeskätt seda viimast on juhtunud paremateski peredes. Ja mitte vähe. Suurim etteheide on eestlaste ja venelaste teadlik vastandamine.

Alguse saab see kõik aga perioodist ligi kolmkümmend aastat tagasi, kus joon inimeste vahel ei jooksnud sarnaselt tänaselegi rahvuste vahelt, vaid rahvuste seest. Venemaa NFSV Ülemnõukogu esimene Boriss Jeltsini poolt Interrinde juhtidele, 13. jaanuari hilisõhtul öeldud sõnad „käituge nagu oleksite külas“, olid öeldud mitte venelastele vaid tulevastele putšistidele.

Täna, kakskümmend kaheksa aastat tagasi, 13. jaanuari öösel toimusid Vilniuses koledad asjad. Sel põhjusel unistavad siiani Mihhail Gorbatšoviga kohtumisest Leedu prokorörid.  Varajasteks hommikutundideks oli Eesti juhtidele selge, et järg on meie käes. Arnold Rüütli ja Edgar Savisaare tolleaegne esitandem läheb siinkohal oma mälestustes lõhki, kes ikkagi tuli esimesena ideele helistada Jeltsinile ja anuda teda tulema Eestisse, et oma autoriteediga seista vastu potentsiaalsele veresauna jätkule, nüüd juba Tallinnas. Õnneks on see erinev mälulünk suurte otsuste juures väike, romantiline detail. Jeltsini tütar Tatjana Jumaševa ütles mulle 2012. aasta kevadel. „Isa otsus lennata peale Vilniust Tallinnasse oli hulljulge temp. Meil kellelgi ei olnud kindlust, et üksteist enam näeme“.

2008. aasta sügisel aitasime Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonil (ESEA) korraldada nende tol ajal traditsoonilist aastalõpu konverentsi, mille teemaks oli sel aastal Eesti – Vene suhted.

Aita luua innustavat ja harivat keskkonda – hakka püsitellijaks!
Tasuliste artiklite lugemiseks on 2 võimalust: loo EDASI.org lugejakonto ja tee PÜSIMAKSE PANGAS (5€/kuus).
Teine võimalus on ZLICK mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

Meelis Kubits

Meelis Kubits

Meelis Kubits on mitme aastakümne jooksul olnud Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kaheksal aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (17)