Eesti elu: jaanuar

Illustratsiooni autor: Toomas Pääsuke

“Eesti elu: edasi ja tagasi” on Edasi rubriik, mis võtab iga kahe nädala järel kokku siseriiklikud 3 + 3 sündmust, millel on kohalikule elule suur mõju. Kajastamist leiavad 3 Eesti elu edasi viinud sündmust, mis annavad midagi juurde ja teevad paremaks ning 3 sündmust, mis pigem mõjuvad vastupidiselt. Kutsume lugejaid kaasa mõtlema, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Rubriigi eestvedaja on valitsussuheteagentuuri Miltton Nordics tegevjuht Annika Arras.

Eesti elu: edasi 

Koduvägivallast lahtiste kaartidega rääkimine

Isegi kui kodus peksasaamine on midagi sellist, millest need, kes peksa ei saa ega anna, eriti midagi teada ei taha, siis sellest peab rääkima. Nii need, kes arvavad Ojasoo juhtumi olevat nõiajahi või suure liialduse kui ka need, kes annavad kohe samaga vastu, peaksid jätkama oma arvamuse avaldamist. Küll aga ootaks edaspidi rohkem rafineeritud ja läbikaalutud sõnumeid.

Saaremaa sild ja Helsingi tunnel

Mõlemad on edasiminek igal juhul. “Toome saared Eesti riigi juurde tagasi ning pöörame demograafilise ja majandusliku poole uuesti positiivseks,” ütles Raivo Hein, kes Saaremaa silla projekti ülessoojendamisega tegeleb. “Vihane lind” Peter Vesterbacka käis möödunud nädalal Tallinnas koos arhitektide ja inseneride meeskonnaga Tallinn-Helsingi tunneliprojekti täpsemalt tutvustamas. Küsitavusi on üleval veel palju ja skeptikuid, kes suurejoonelise plaani realistlikkuses kahtlevad, samuti, aga tunnustust väärib Vesterbacka visioon ja seni tehtu igal juhul. Sahtlisse ideid pakendada oskame kõik, aga ole mees ja löö labidas maasse nii, et terve aasta sinu ideest räägitaks ning meediatähelepanu püsiks. Tunnelid ja sillad tulgu!

Statistikaameti prognoos maakonnakeskuste rahvastiku vähenemisest

Teenimatult vähe meedias tähelepanu saanud prognoos tõi reaalsuse, mis lõhub õhulossid ning kohalike poliitikute silmamoondused ja sellest tuleva maksumaksja raha ebaotstarbelise kulutamise. Kuigi statistika räägib rahvastiku vähenemisest, mis tähendab negatiivset numbrinäitu ehk tagasiminekut, siis realistlik pilk ja olukorda arvestavad plaanid viivad elu Eestis edasi. Võtmeküsimus on, kas valla- ja linnajuhid julgevad tõele näkku vaadata ja tulevikuplaanid sellega vastavusse viia?

Eesti elu: tagasi

Koduvägivallast lahtiste kaartidega rääkimine: selle õigustamine

Vägivalda ei saa õigustada: (Kes lööb, see armastab? – Vägivalda pole mõtet õigustada). Jõhkrad etendused jäägu lavalaudadele, neis osalemine olgu vabatahtlik, sildid ja argumentum ad hominem peaks poliitikute leksikast kaduma, et poleks vaja juttu sellest, kuidas minu sõnumit tõlgendati valesti ja mida ma tegelikult mõtlesin. Kipub natuke sarnanema peksujärgse olukorraga: “Ma tegelikult ei mõelnud seda nii, kallis!” Hädasti oleks vaja uut äppi, mis sel hetkel, kui sõnumiedastaja emotsioonid kaalutletud kaine mõtlemise üle võtavad, ebameeldivat heli hakkab mängima ning send-nupu töövõimetuks muudab. Küllap võidaks sellest terve ühiskond ja valitsusegi tervis paraneks.

Irooniast taandudes tuleb meil aga tegeleda põhiküsimusega – kuidas Eesti naine, laps ja ka mees end oma kodus turvaliselt tunneksid. Kuidas 2018. aasta lähisuhtevägivalla statistika ei ütleks, 2777 inimest sai oma kodus peksa – nii oli see 2017. Ja kuidas keegi kunagi ei peaks enam vajalikuks õigustada vägivalda.

Piirikaubandus kisub juba piinlikuks

80ndad, kus autodega odavat kaupa soomlastele hangeldasime, on tagasi. Ainult et nüüd viime Lätist ostetud õlut, nagu kirjutab Helsinkin Sanomat. Ka Konjunktuuriinstituudi prognoosid alkoholiaktsiisi laekumise kohta räägivad seda keelt, et oleme liikumas tagasi, sest aktsiisimuudatuse tulemusena ennustatakse varasemast väiksemaid laekumisi (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 2017.)

PBK-s propaganda ostmine Tallinna linnale au ei tee

Postimehe argumenteeritud artikkel algatas arutelu, kus hallil on õige mitmeid varjundeid. Tagasiminek on siin ilmne ja mitmel tasandil – alustades ühisest inforuumist, mis ei oleks mõjutatud Kremli propagandast kuni maksumaksja raha ausa ja mõistliku kasutamiseni. Arutelu on alanud: ehk aitab sõnastada väärtusi ning ühtlasi eesmärke ja vahendeid valida paremini ka neil, kes seni teadmatuses olid. 

Annika Arras

Annika Arras

Annika Arras on valitsussuhete agentuuri Miltton Nordics asutaja, partner ja tegevjuht. Kuni 2015.a. kevadeni töötas ta Reformierakonna kampaaniajuhina, mille järgselt on ta poliitilise kommunikatsiooni eksperdina konsulteerinud tosinas Euroopa riigis. Loe artikleid (3)