Viimasel ajal on Eesti Facebooki postitustes tihti juttu kontode blokeerimisest. Aja märgina tegi isegi Aktuaalne Kaamera uudise Varro Vooglaiu kontole pandud kolmekümne päevasest postituste keelust. (10.08.2018) Kummatigi ei ole Vooglaid ainus, kes sel puhul Facebooki süüdistab. Nii tema, kui teiste selliste saatusekaaslaste postitusi ühendab muuhulgas arusaamatus Facebooki reeglitest. Kui aus olla, siis neid reegleid ei tea täpselt minagi.
Küll oli mul võimalus näha kogu protsessi teise nurga alt. Käesoleva aasta alguses kutsus Euroopa Komisjon kokku seinast seina huvigruppe, et arutada poliitika kujundamist desinformatsiooni vastu. Volinik Andrus Ansip usaldas eravestlusel enne seda kohtumist mulle, et Komisjon ei soovi kehtestada mingit uut keeldu meediale ja parem oleks, kui huvitatud valitsusvälised- ja äriorganisatsioonid ise midagi kokku lepiks. Ehk tulemuseks võiks olla eneseregulatsioon, mitte regulatsioon. Laua taga istusidki ühel pool ülikoolid, traditsioonilise meedia esindajad, tarbijakaitse, faktikontrolli organisatsioonid jne. Teisel pool aga „suure kurjuse“ esindajatena Google, Facebook ja Twitter. Kohe alguses lepiti kokku, et juttu ei tehta nendest liikmesriikide vihakõne seadustest, mis on ülimuslikult juba keelanud terrorismi ja vaenu õhutamise. Selle asemel räägitakse ainult valefaktidest ja desinformatsioonist.
