Käisin mõne aja eest Narvikis sõjamuuseumis ja mulle jäid meelde ringkäigu alguses muuseumi seintele paigutatud laused, mis võtsid kokku selle maa tunded 1940. aasta hakul: “Sõda ei tule iial Norrasse! Hoidke Norra sõjast eemal!” Pärast sissejuhatust ei jätkunud näitus sugugi mitte rahuaastatega, mida Norra oli soovinud, vaid jõudis Narviki lahingu pööristesse, mis viisid linnaesise fjordidest ümberkaudsetesse mägedesse. Sama aasta juunikuus olid Hitleri väed Narvikis võidukad. Saksa okupatsioon kestis aastaid ja sõnavabadusest ei olnud juttugi.

Avaldame kirjanik Sofi Oksaneni kõne Helsingi eetikakonverentsil, mis toimus 3.–4. septembril Helsingis. Konverentsi patroon on Soome president Sauli Niinistö. Tõlge: Piret Saluri.

Saksamaa oli otsustanud saada Norra oma valdusse juba siis, kui Norras elati veel usus, et kõike võib vältida, sest Saksamaa vajas Narviki aastaringselt lahti olevat sadamat, kuhu viis Rootsist algav maagivedamise raudtee; ja norralased, keda peeti aarjalasteks, tunnistati omaks, et saksa rassi värskendada. Norra ei saanud jääda neutraalseks, mida ta nii väga soovis, sest Saksamaal ei olnud vähimatki kavatsust austada Norra enesemääramisõigust. Sama laadi meeleolud, veendumused ja väljaütlemised korduvad maailma ajaloos kahetsusväärselt sageli. Inimesed tahavad uskuda, et väljaspool oma maa piire toimuv konflikt neid ei puuduta. Nad tahavad uskuda ka siis, kui sõda käib juba naaberriigis, aga see usk ei aita kaitsta ohu eest.