Hirm on inimkonna ürgne mootor, mida kasutatakse tänapäeval poliitilise manipulatsiooni tööriistana, ning ainus viis selle vastu on kriitiline mõtlemine, avatud ühiskond ja oma hirmude teadvustamine.
Loodus on meisse istutanud hirmu. Me tunneme hirmu, kui meie või meie lähedaste elu on ohus; või kui ohtu on sattumas meie elukorraldus, harjumuspärane eluviis. Hirmu refleksiivsus ilmneb olukordades, mis otseselt eluküünalt kustutada ähvardavad – tajudes näiteks enda suunas kiiresti liikuvat eset, lähedal plahvatavat seadeldist, relvaga rünnet või ähvardamist. Teised pakutud hirmutavad olukorrad kasutavad inimesele ainuomast ettekujutusvõimet, põimituna kogetuga, nähtuga, loetuga, kuulduga. Sõda Ukrainas või nüüd ka Iraanis on piltlikult meie kõigi õuel, läbi teleri ja nutiseadmete, soovi korral – reaalajas. Hirmutavaid uudiseid on eeter pilgeni täis. Hirm müüb, teame hästi. Muidugi ka manipuleerib, moonutab.






