Annika Laats. Kurjuse banaalsus ja kavalus

Adolf Eichmann. Foto: Flickr, CC

60 aastat tagasi, aprillis 1961, algas Jeruusalemmas kohtuprotsess Adolf Eichmanni ĂŒle. Tegu oli mehega, kes oli aastaid vastutanud Natsi-Saksamaa rassipoliitika elluviimise, sealhulgas holokausti teokssaamise eest. Usinuse ja innuga oli ta transportinud miljoneid inimesi surma. Mis mees see selline oli? Kas kurjus oli sellele koletisele nĂ€kku kirjutatud? Pool aastat kestnud kohtuprotsessil jĂ€ttis ta endast mulje kui korralikust ja igavast bĂŒrokraadist, mehest, kellele polnud antud erilist iseseisvat mĂ”tlemisvĂ”imet, see-eest aga kĂŒllaga auahnust ja pedantset korraarmastust.

Selle mehe hallus ja silmatorkamatus, vĂ”ib vist öelda et “normaalsus” olid antud kontekstis muljetavaldavad, pakkudes kohtuistungit jĂ€lginud filosoof Hannah Arendtile rohkesti mĂ”tteainet. 1963. aastal ilmus Arendti sulest rohkelt poleemikat tekitanud raamat “Eichmann Jeruusalemmas”. Arendtilt pĂ€rineb ka vĂ€ljend “kurjuse banaalsus”. Sellega ei pĂŒĂŒa Arendt hetkekski pisendada sĂŒndinud kurjuse ulatust. Ta tĂ”deb vaid, et miljonite mĂ”rvade taga oli tavaline inimene, kelle pĂ”hilisteks motiivideks nĂ€isid olevat kohusetundlikkus, ustavus ja seaduskuulekus. Ei mingit mĂ€rki verejanust, sadismist vĂ”i vaimsest hĂ€irest. Üks tavaline hall kabinetimĂ”rvar, kelle jaoks nĂ€is kohusetundlikkus kaaluvat ĂŒles igasuguse vajaduse kĂŒsida sĂŒgavamaid kĂŒsimusi oma tegude moraalsuse vĂ”i tagajĂ€rgede kohta. Inimene, kes ei tundnud sĂŒĂŒd ega viha. Eichmanni ĂŒkskĂ”iksus ja tundetus, pelgaks seaduse kĂ€epikenduseks olemine ei vĂ€henda Arendti silmis siiski tema vastutust. Ta ei Ă”igusta Eichmanni ega mahenda ta tegusid. Ta lihtsalt tĂ”deb, et koletislikke tegusid sooritas tĂ€iesti tavaline, mĂ”ttelage inimene.

Annika Laats

Annika Laats on kirikuĂ”petaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pĂŒhabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku vĂ”lvide all kĂ”lavast humaansest sĂ”numist. Annika usub, et kui kasvĂ”i osagi neis jutlustes öeldust on tĂ”de, siis on see kĂ”ige tĂ€htsam, mida inimesel elus ĂŒldse teada tasub. Loe artikleid (71)