Eesti inimarengu aruande 2026 „Haridus ühiskonna peeglis” peatoimetaja Eneli Kindsiko küsitleb Eesti Panga ökonomisti, Vabariigi Presidendi majandusnõunikku ja aruande peatüki „Kas kutseharidus tasub ära?” autorit Kaspar Oja, kes tõdeb, et “tänase kutsehariduse üks peamisi probleeme on see, et me koolitame inimesi valdkondadesse, kus palgad ei ole kõrged ja kus töökoha spetsiifilised oskused on võimalik kõigil üsna lihtsalt omandada”.

Noppeid intervjuust: Eesti kuulub Balti riikide tippu inimarengu poolest, kuid küsimus on: kuidas jõuda Islandi ja Norra tasemele? Vastus peitub suuresti hariduses. Haridus mõjutab nii palka kui ka tervist ning määrab, kui hästi inimesed muutuvate oludega kohanevad. Kuigi Eesti on palju investeerinud, jääb meie nõrgaks kohaks madal tootlikkus – me töötame palju, aga mitte alati kõige targemalt. Hariduses seisame valiku ees: kas anda noortele kindlad ametioskused või hoopis laiad teadmised, mis aitavad tulevikus ümber õppida? Kutseharidus tasub end ära vaid mõnes valdkonnas, samas kui rakenduskõrgharidus annab tööturul selgema eelise. Suur väljakutse on ka ebavõrdsus – laste võimalused sõltuvad liiga palju pere taustast. Kui tahame jõuda tõeliste tippriikide sekka, peame panustama mitte ainult hariduse tasemesse, vaid ka selle kättesaadavusse, paindlikkusse ja kvaliteeti.