Asi vaesuses, mitte ebavõrdsuses, selgitab Peeter Koppel.
Tõejärgsele ajastule on omane narratiivi muutmine faktidest ja faktide jadadest olulisemaks. Narratiiv on see, mis loeb ning seda piisavalt pingsalt uskudes näidakse lootvat, et see defineerib ühel hetkel ka reaalsuse. Mõnedest narratiividest on saanud müüdid, mida omakorda võetaksegi juba faktina ning korratakse suisa paar korda päevas. Halb on selle juures see, et lähtudes müütidest ja vildaka vundamendiga „käibetõdedest,“ ei jõuta probleemi juurtega tegelemiseni. Või vähemalt jõutakse selleni selgelt hiljem, kui oleks võinud.