Piirid on ühed kummalised asjad. Kui vaatame eluta loodust, siis on piir enamasti konkreetne, näiteks igal füüsilisel esemel on välispiir. Natuke keerulisem on piiridega looduse lõpmatus dünaamikas. Kus on täpselt rannajoon ehk piir vee ja kalda vahel? Öö ja päeva vahel? Valguse ja pimeduse vahel? Elusa looduse osas on asi veelgi suhtelisem. Nimelt on elusorganismid pidevas muutumises, arengus, millegi kaasneb nii uue sünd, moodustumine, kui vana kadumine, surm. Rakutasandil toimub see kõige elava mõttes pidevalt, hoides ometi kummalist ja kohati nii habrast tasakaalu. Mihhail Bakhtin, vene filosoof ja kirjanik on duaalsusest rääkides osundanud, et millestki olemuslikust rääkides on mentaalsel tasandil alati kaasatud ka selle vastand, mõiste ja tasakaalustajana. Rääkides elust, on alati kaasatud ka selle vastand – surm.

Juuni alguses astus üle piiri Anthony Bourdain, chef ja arvamusliider. See piir on lõplik, sest surmast ellu ei suuda keegi naasta. Tema paat on sõudnud üle Acheroni ja naasnud tühjana. Tühi koht jäi paljude tema fännide, õpilaste ja jälgijate hinge. Arusaamatus, ehmatus, kurbus, viha olid esimesed emotsioonid, mida kommentaariumitest järelkajana kostus. Kontrast tema elu ja lahkumise vahel joonistas otsekui selge piiri, sundis mõtlema, endassegi vaatama.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)