Eia Uus: hoida elavaid

Kuristik rukkis. I Foto: erakogu

Homme oleks 35-aastaseks saanud mu hea sõber, aga kaks suve tagasi võttis ta endalt elu.

Toona olin pahane enda ja kõigi heatahtlike inimeste peale, kes internetis ja mujal teda hea sõnaga meenutasid. “Kedagi teist temasugust pole. Ta oli liiga hea selle maailma jaoks. Ma ei unusta iialgi tema headust.”

Sisistasin mitu korda läbi pisarate: “Aga kus me siis olime, kui tal meid vaja oli? Mis kasu sellest on, et me nüüd teeksime ükskõik mida, et teda aidata ja elus hoida? Nüüd küsime igaüks endalt lõputult: mida ma veel oleksin saanud teha? Miks ma tol päeval ta juurde ei läinud? Miks kõik nüüd raha annetavad (mina ka), et ta raamat välja anda või matuseid korraldada, miks toetust ei olnud siis, kui tal seda vaja oli?” Ja kui palju veel on meie ümber inimesi, kelle mure suurust ja jaksu piire me ei aima – ning keda me saaksime aidata?

Eia Uus

Eia Uus

Eia Uus on kirjanik ja ajakirjanik ning Postimehe Kirjastuse juht. Ta on avaldanud neli romaani, jutte, luuletusi ja reisiraamatu "Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein" ja lasteraamatu "Seitsme maa ja mere taga". Ta on elanud Tais, Kanadas, Prantsusmaal, Hiinas ja Argentiinas. Loe artikleid (12)