Kirjanik ja esseist, Edasi kaasautor Jan Kaus alustab uut tsüklit aastaaegadest, mille esimeses loos tulevad jutuks mõtted sügisest ja elusügisest.
Sügis pole vist eriti populaarne aastaaeg. Pimeneb, taevas ligineb aegamisi, aga vääramatult maapinnale, sademete hulk kasvab – justkui oleksid pimedus ja sademed omavahel seotud, nagu oleks pimedus see nõiaköök, milles valmistatakse kõiksugu taevaseid veevorme: külma piitsutavat vihma, lörtsi, lumekruupe.