Kaunviljade tarbimine on viimastel kümnenditel drastiliselt vähenenud, täiesti asjata, leiab Kristel Randrüüt. Kaunviljad võiks kuuluda iga terviseteadliku inimese toidulauale. Tänu India ja Lähis-Ida köökide populaarsuse kasvule on hummus, falafel ja läätsesupid leidnud tee suurte masside toidulauale. Aga on olemas lugematul hulgal muid kaunviljaroogi, mis väärivad laialdasemat tutvustamist.
Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, olles olulised taimse valgu allikad. Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon jagab kasutusviisi järgi nad eri kategooriatesse. Värsked (rohelised) herned ja oad liigitatakse köögiviljadeks, neid süüakse enne täielikku valmimist. Kuivatatud kaunviljad nagu läätsed, kikerherned ja erinevad kuivatatud oad (inglise keeles pulses), koristatakse täielikult küpsetena. Liblikõieliste hulka kuuluvad ka õlitaimed, näiteks sojaoad ja maapähklid, neid kasvatatakse peamiselt õli ja töödeldud toiduainete tootmiseks.
Kristel Randrüüt
Kristel Randrüüt on paljudele tuttav kui Tigu Kristel, kes pidas Tallinnas 10 aastat legendaarset mereandide ja pärimuskulinaaria poolest tuntud vinoteek-restorani. Juba mitmeid aastaid tagasi soetas ta vana maja koos lopsaka aiaga Portugali ja võõrustab seal Tigu kombel külalisi. Aeg-ajalt satub ka Eestisse, kus iga kord püüab ette võtta mõne pop-up-ürituse. Toidu-, veini ja reisimõtteid jagab ta oma blogis tiguteek.com. Loe artikleid (23)
