Kaunviljade tarbimine on viimastel kümnenditel drastiliselt vähenenud, täiesti asjata, leiab Kristel Randrüüt. Kaunviljad võiks kuuluda iga terviseteadliku inimese toidulauale. Tänu India ja Lähis-Ida köökide populaarsuse kasvule on hummus, falafel ja läätsesupid leidnud tee suurte masside toidulauale. Aga on olemas lugematul hulgal muid kaunviljaroogi, mis väärivad laialdasemat tutvustamist.
Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, olles olulised taimse valgu allikad. Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon jagab kasutusviisi järgi nad eri kategooriatesse. Värsked (rohelised) herned ja oad liigitatakse köögiviljadeks, neid süüakse enne täielikku valmimist. Kuivatatud kaunviljad nagu läätsed, kikerherned ja erinevad kuivatatud oad (inglise keeles pulses), koristatakse täielikult küpsetena. Liblikõieliste hulka kuuluvad ka õlitaimed, näiteks sojaoad ja maapähklid, neid kasvatatakse peamiselt õli ja töödeldud toiduainete tootmiseks.