Kadri Kroon meenutab tänupühi, selle toite ja traditsioone Ameerikas. Kogu riigis valitseva kulinaarse virvarri keskel on tänupühatoit püha ja puutumatu. Tehakse nii nagu vanaema tegi ja pigem uusi katsetusi ette ei võeta.

Olgem ausad, 14 aastat tagasi, 2010. aasta sügisel New Yorki maandudes ja äärelinna elama asudes oli mul null aimdust, mida novembris ees ootavad tänupühad reaalses elus tähendada võiks. Kõigepealt tuli üle elada orkaan, tänulikkuse õppetunni sain kätte. Kohe varsti olidki poodides kõikjal hiiglaslikud kalkunid lettidel ja igast võimalikust kanalist laekus soovitusi ja nippe, kuidas tuimast ning kerekast linnust seest perfektselt mahlane ja pealt krõbe toode pidulauale välja võluda. Siis sai lahendatud ka mõistatus, miks Ameerika mandri inimeste ahjud ja külmkapid nii suured on. Tänupühade kalkun ja kõik selle juurde serveeritavad kohustuslikud kõrvalpalad lihtsalt ei mahu väiksemamõõdulistesse seadmetesse ära. Osa kalkuninippe tundusid iseäranis kummalised, näiteks hõlmas üks autopumbaga naha alla õhu pumpamist, teine kalkuni soolveega täidetud ämbrisse uputamist. Kõige keerukamad tundusid kalkuni süstimise ja barbeque-grillil tervena valmistamise juhised. Huhh!

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (125)