Mardihane söömise traditsioonist koos soovitustega, kuhu hane sööma minna ja kuidas pidurooga kodus valmistada.

Mardipäeva peetakse Kesk-Euroopas püha Martini surmapäeva järgi 11. novembril. Põhjamaades ja Eestis on see traditsioon nihkunud 10. novembrile, mis on usumees Martin Lutheri sünnipäev. Ennemuiste tähistas see sügisene tava põllutööde lõppu, sel päeval vallandati sulased, söödi hane ning tuletati meelde head ja vaga Tours’i piiskoppi Martinit.

Miks just hani? Eksisteerib mitu legendi. Üks räägib sellest, et Martin oli tagasihoidlik ja vaga mees ning ei pidanud end piiskopiks saamise vääriliseks. Selleks peitis ta end haneaedikusse ära, kuid haned andsid ta oma kisaga välja. Teine legendiks saanud juhtum leidis aset siis, kui Martinit piiskopiks pühitseti. Kogudusele jutluse pidamise ajal jalutas kirikusse sisse metsikult kaagatav hani, kelle lärm segas nii, et vaese linnu saatuseks sai koguduse õhtusöögiks olemine. Ajaloolaste versiooni järgi aga algas 11. novembril jõuludele eelnev neljakümnepäevane paastuaeg, mida varem võeti palju tõsisemalt kui tänapäeval. Rasvased toidud ei ole paastu ajal lubatud, nuumatud haned pole ka mingi paastutoit. Lautades tuli teha korralik “suurpuhastus”. Puudusid külmikud ja kõik, mida säilitada ei saanud, pidi kohe ära tarbima. Seega korraldati enne algavat paastuaega üks suurem söömine, mille kõrvale joodi ohtralt äsjavalminud noorveini.

Kristel Randrüüt

Kristel Randrüüt on paljudele tuttav kui Tigu Kristel, kes pidas Tallinnas 10 aastat legendaarset mereandide ja pärimuskulinaaria poolest tuntud vinoteek-restorani. Juba mitmeid aastaid tagasi soetas ta vana maja koos lopsaka aiaga Portugali ja võõrustab seal Tigu kombel külalisi. Aeg-ajalt satub ka Eestisse, kus iga kord püüab ette võtta mõne pop-up-ürituse. Toidu-, veini ja reisimõtteid jagab ta oma blogis tiguteek.com. Loe artikleid (8)