Jätkusuutliku eluviisi osaks on enese pidev harimine. Elukestev õpe aga ei tähenda ainult tööturul rööprähklemist, vaid ka oma elukorralduse pidevat ümberkujundamist.
Mõned aastad tagasi Mehhikos rännates sattusin maiade kakaovalmistamise töötuppa. Juhendaja rääkis kakaovalmistamise kõrvale, miks just kakao on maiadele püha puu. Maiade silmis peegeldab kakaopuu meie elukaart. Meie minevik on nagu puu juured, mis kindlalt maa sees kinni. Just selles kohas, kuhu me elama oleme sattunud. Juured hoiavad sidet meie eellastega, meie minevikuga, mida me enam kuidagi muuta ei saa. Puu tüvi aga on meie olevik. See osa puust, mis asub meie silmade kõrgusel. Just seda näeme kõige paremini. Puu oksad omakorda on meie tulevik. Oksad kasvavad ja pürgivad päikese poole. Meie tulevik toetub me olevikule ja on seotud me minevikuga. Okste võimaluse kasvada määrab see, kuhu puu on sattunud kasvama, kuid siinjuures leidub küllaldaselt valikuid, milliseks oks lõpuks kujuneb. Me ei saa oma minevikku ega olevikku enam muuta. Need määravad ära võimaluste kimbu, koridori, mille sees saame oma tulevikku enda valikute kaudu ise kujundada. Milline tulevik meie jaoks realiseerub, sõltub paljuski me enda valikutest. Tulevik ei ole ette määratud.