Mihkel Kangur: unistades paremast tulevikust

Tulevik algab minevikust. Illustratsioon: Yuval Robichek/Instagram

“Isa, kuidas te plaanite midagi, kui te hakkate midagi tegema. Noh, näiteks, kui me suvel reisima läheme, siis kuidas te hakkate mõtlema, et kõigepealt läheme sinna ja siis teise kohta, kuidas te seda teete?” küsis minult mu teismeline tütar. Edasi vesteldes jõudsime tegeliku küsimuseni: kas ja kui hästi me oskame unistada tulevikust?

Kui mu tütar oleks sündinud 100 aastat varem, oleks ta olnud 10-aastane esimese maailmasõja alguseks ja 14-aastane selle lõpuks. Selle järel oleks ta ehk üle elanud ülemaailmselt levinud Hispaania gripi. Ta oleks olnud 25-aastane, kui New Yorgi börsi kokkuvarisemine oleks käivitanud üleilmse majanduskriisi. Veel enne 30. eluaastat oleks ta näinud natside võimuletulekut Saksamaal ja 35-aastasena teise suure ilmasõja vallapääsemist, küüditamisi ja Eesti korduvat okupeerimist võõrvägede poolt. 

Meie vanavanemad ja vanemad, kes on sellised ajad üle elanud, on kogu aeg tegutsenud mõttega, et lastel ja lastelastel oleks parem. Meie oleme põlvkond, kelle tuleviku helgem perspektiiv esindab lootust – ehk jääb vähemasti nii heaks nagu praegu on. Noorema põlvkonna jaoks on tuleviku perspektiivid juba pigem tumedamates toonides. Tuleviku osas näevad nad endas küll rolli püüda muuta maailma keskkonnamuutuste ja sotsiaalse õigluse mõistes paremaks kohaks, aga nende nägemus selleni jõudmisest ei paku erilisti lohutust suurkorporatsioonidele ja valitsustele. Neid ridu kirjutades pole ma aga kindel, kas mu laste põlvkond oskab tulevikust unistada.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Talllina Ülikooli vanemteadur. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (12)