Tehisintellekti ja hariduse vaheline koostöö ei tähenda traditsiooniliste õpetamismeetodite hülgamist, vaid nende täiendamist ning rikastamist.
Tehisintellekt (TI) on juba praegu osa meie igapäevaelust, avaldades märkimisväärset mõju mitmesugustele valdkondadele, kaasa arvatud haridusele. Selle tehnoloogia kiire areng on kaasa toonud nii innovatsiooni kui ka vastuolusid, eriti õppimise ja õpetamise aspektides. Üks peamisi väljakutseid, mida haridustöötajad välja toovad, on spikerdamine – kuidas veenduda, et õpilased kasutavad TI vahendeid eetiliselt, mitte lihtsalt töö ärategemiseks?