Linnar Viik: mida sellest kohutavast aastast hea kogemusena kaasa võtta ja õppetöös edaspidigi kasutada?

Linnar Viik. Foto: Hea kodanik

Koroona-aasta on pannud mõtlema hariduse kaugema ja lähituleviku peale, eelkõige õppekorraldusele.

8. aprill 2020. 151 riigis on 1,3 miljardile õpilasele koolid suletud. Vanuatul kestab see 4 nädalat, Islandil ja Paapua Uus-Guineas 6 nädalat. Miljardil koolilapsel nii lihtsalt ei läinud ning kooliaasta jäi kujul või teisel katki, seda vaatamata riikide katsetele kiirelt midagi ümber korraldada. Oli riike, kus valitsuse käsul valiti välja kiirkorras kümmekond “riigi parimat” õpetajat, suleti nad telestuudiosse ning järgmisest päevast hakkas kohalikus telekanalis peale telekool. Osades riikides saadeti postiga töölehed kodudesse ja õpetajad kirjutasid oma tunnikonspekte ringi, et need töölehtedega koos postitöötajatele üle anda. Osades riikides õppetöö peatati. Aasta hiljem on 250 miljonile õpilasele 25 riigis koolid (taas) suletud. Need riigid, kes suutsid digilahendustele rõhuda ning õppetöö interneti abil kaugõppele viia, kurdavad samuti kehvade õpitulemuste üle. Ja mis me üldse räägime koolidest ja õpilastest, kui vanemad on tööta ja riigiasutused ning toidupoed kinni.

Linnar Viik

Linnar Viik on õppejõud ja ettevõtja, nõustanud Eesti Vabariigi Valitsust infotehnoloogia juurutamise teemadel 1996–2021. Viimased 20 aastat on ta õpetanud innovatsiooni ja tehnoloogiate juhtimist erinevates Euroopa ülikoolides, Eestis hetkel lektorina Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Loe artikleid (2)