Seekordse “Lapsepõlvefoto” persooni valisin, kui olin kuulanud raadiosaadet “Käbi ei kuku…”. Kirjanik Kärt Hellerma perelugu läks mulle nõnda hinge, niisamuti kui naise ausus ja elutarkus. Meie kirjavahetus kujunes südantsoojendavaks. Kui palusin temalt lugu sellesse rubriiki, soovitas ta mul lugeda tema viimast, lapsepõlvemälestustest jutustavat raamatut “Lõokeselumi”. Kirjaniku ülitundlik meel, poeetilisus ja usk headusesse olid niivõrd toetavad. Ühtlasi tundsin sarnasust meie kasvamiseloos – vanaema juures, nõukogude ajal. Palju üksi uitamist, loodusega suhtlemist ja muidugi – vanavanemate soojus, tingimusteta armastus.
Mainitud raamatule ja neile mälestustele tuginedes sünnibki sedapuhku “Lapsepõlvefoto” lugu, kuhu valisin kirjaniku loal meeleolusid, mis nii ehedalt ja õrnalt kajastavad üht kaduma minevat väärtust meie ajas: maaelu koos vanavanematega. Aistingud, fantaasiad ja omailm, mis tänapäeval nii vähestele lastele on veel võimaldatud tunda.
Hedvig Hanson
Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (147)
