Fotosid me eriti ei teinud, pole kombeks olnud. Selle 4-aastase lapse elurõõmu kinni püüdnud foto aga tegi vanaisa Pärnu aias, kus kasvas ka too Safran Peping, mu mällu salvestunud jõulu- ja nääriõun, see kõige õigem maitse.

“Lapsepõlvefoto” on Edasi rubriik, kus tuntud persoon jagab üht hetke oma lapsepõlvest ning mõtiskleb selle üle, mis on temas sellest ajast alles, mis muutunud. Millised olid tema unistused siis, kuidas need on täitunud ja millised seosed on neil tänase hetkega. Rubriiki toimetava Hedvig Hansoni sõnul loodab ta tuua lugejaile läbi nende lapsepõlvelugude inspiratsiooni ning usku iseendasse.

Lapsepõlvejõulud püsivad senini silme ees ja tunduvad nii õiged: salapärased, lihtsad ja helged. Laeni ulatuva kuuse tõid vanemad juba pooles detsembris, sättisid elutoas millimeetri täpsusega jala sisse, täpselt otse ja värske lõikepind veeanumasse. Kuuselõhna ja kuuse üheskoos ehtimist armastan siiani, see on justkui elusild; vaimusilmas näen end flanellkleidis ja sussides rõõmsalt ümber kuuse keksimas ja ehteid valimas. Mu erilised lemmikud olid vanavanemate ja nende vanemate kirkad klaaskuulid ja linnud-loomad, hoolega paberisse mässitud ja karpi pakitud. Kollane oksal istuv õrnast klaasist tibu või lõõtspilliga elevant näiteks. Ja ehtsad küünlad, hoolega rõhtsaks seatud, mitte kunagi vildakil logisemas.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (124)