Rubriigis “Parem linn” kirjeldab linnaruumiaktivist mitte_tallinn, millised muutused linnaruumis tooksid kaasa selle meeldivamaks muutumise.
“Me pole itaallased”
1970ndatel aastatel, kui Kopenhaagen hakkas linnaruumis autokesksust vähendama, tekkis ka seal vastuliikumine, kus autojuhid püüdsid õigustada, et “meie kliimas” pole rattasõit võimalik, “meie kliimas” ei istuta kohvikutes ja “meie kliimas” on suvi ainult paar kuud ning jala ei kõnnita. Aastakümnetega on Kopenhaagen muudetud linnaks, kus nüüd kasutab 62% elanikest liikumiseks jalgratast. Need ei ole mingid palgatud võõrad, vaid täiesti tavalised vanad ja noored taanlased, kes on otsustanud, et tegelikult meeldib neile linnas liikuda viisil, mis on tehtud mugavaks. Ja imekombel on Kopenhaageni kliimast saanud miski, mida teised linnad kadestavad. Näiteks “Tallinna kliimas” pole hea linnakeskkond võimalik, sest “me pole Kopenhaagen”.