Anu Toots. Paindlikkuse paradoksid

Meie endi poolt normidena aktsepteeritud kõrgendatud nõudmised laste kasvatamisele ja iseenda karjäärile võivad meid paindliku töö ajastul vabalt hulluks ajada ning tarvilikust jõudeajast hoopis ilma jätta, selmet seda juurde anda. Foto: Shutterstock.com

Kui palju töö paindlikkus meie elu tegelikult muutnud on? Ja kui, siis kas paremuse või hoopis halvemuse poole? Nagu loo pealkiri vihjab, on seis pigem kahe- kui ühemõtteline.

Tänaseks on COVID-ist saanud tavahaigus, kuid pandeemia sotsiaalsed mõjud köidavad jätkuvalt teadlaste meeli. Põhidiskursuse järgi muutis koroonaviirus majandust ja kultuurinorme põhjapanevalt, kuid viimasel ajal märgatakse sedagi, kuidas ühiskonna jäikus end taas ilmutab ja tegelikku muutust polegi toimunud. Võitjateks pole osutunud need, kes vanad tavad bravuurikalt prügikasti viskasid, vaid need, kes oskasid traditsioonilised ärivõtted õigel hetkel lockdown’ist piinatud rahva ette tuua. Bloombergi hinnangul tegi just see nipp Taylor Swiftist esimese miljardäri, kes on oma rikkuse kogunud ainult lauldes. Swifti “Eras Tour” laseb COVID-iga eraldatusse sunnitud inimestel endast kogu üksildusevaeva staadionil ja kinosaalides välja karjuda, tema müügirekordeid lööv “1989 (Taylor’s Version)” lisab sobiva nostalgialaksu.

Anu Toots

Anu Toots on sotsiaalpoliitika professor Tallinna Ülikoolis. Loe artikleid (7)