Alar Ojastu: paindlikult paindlikust töökorraldusest

Foto: Shutterstock.com

See artikkel on kirjutatud kaugtööd tegevate inimeste juhtidele mõeldes. Artiklist saab teada, kuidas mõista juhi ja kaugtöötaja omavaheliste suhete olulisust ning kuidas neid suhteid paremaks muuta. Ainult nii saavad ka tulemused paremaks minna. Kaugtöö edu võti on juhi käes ja tasub meeles pidada, et kõige tõhusamatel juhi ja kaugtöötaja vahelistel suhetel on emotsionaalne komponent.

E-kirjadele vastamine lapse spordivõistluse ajal. Meeskonnaprojektiga tegelemine õhtusöögil restoranis. Töötundide nihutamine varasemale ajale, et pärastlõunasteks kohtumisteks aega leida. Sarnaseid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuna tänapäevased töötajad tahavad küll saavutada tulemusi ja edu, kuid ei soovi selleks enam ilmtingimata kellast kellani kontoris istuda. Paljud töötajad ootavad oma tööandjalt paindlikkust ja kaugtöö tegemise võimaldamist ning teistsugust töö- ja vaba aja tasakaalu kui varem. Eriti kehtib see Y-põlvkonna (inimesed, kes on sündinud vahemikus 1982–2002) esindajate kohta.

Kaugtöö osakaal suureneb. Kuidas paindlikkust suurendada?

Paindlik töökorraldus ja era- ning tööelu tasakaal on töökoha valikul järjest suurema tähtsusega. Maailma ühe suurima era- ja riigisektori uuringuid läbi viiva organisatsiooni Gallupi analüütikute andmetel väidab 51% töötajatest, et nad vahetaksid töökohta, kui neile pakutaks praegusest paindlikumat töötamise võimalust. Samadel andmetel tegi 2012. aastal 39% töötajatest teataval määral kaugtööd. Aastal 2016 oli see 43%, ning kasv oli toimunud enamikes sektorites. Kaugtöö osakaal on protsentuaalselt kasvanud kõige enam finants-, kindlustus- ja kinnisvarasektoris. Nendele järgnevad tootmine ja ehitus ning transport ja jaekaubandus. Teadus, arhitektuur, haridus, koolitus, raamatukogundus jm on selle trendi teises otsas.

Alar Ojastu

Alar Ojastu on sügavalt uudishimulik õppija, juhtimisinnovaator, arengukoolitaja ja inspiratsioonikõneleja. Ta on nõustanud sadu organisatsioone nii Eestis, mujal Euroopas kui ka Aasias ja Venemaal ning annab külalisloenguid ka Helsingi ning Peterburi ülikoolides. Äripäeva Personaliuudiste portaali ja Pärnu Konverentside korraldatud rahvaküsitluse põhjal valiti ta 2018. aastal Aasta koolitajaks. Loe artikleid (4)