Tervitused Kiievist. Olen veetnud viimased päevad Ukrainas, selle pealinnas ja Odessa, Mõkolajivi ning Hersoni lõunapoolsetes osades, et saada veidi aimu sõja seisust. Kirjutan sellest kogemusest lähemalt, kuid mõtlesin, et praegu on hea aeg jagada oma kõige üldisemat tunnetust.

Käes on otsustav hetk, osaliselt praegu toimuva pärast, aga osaliselt ka meie enda ajataju tõttu. See poolteist aastat on olnud meie eludes raske aeg. Me võisime arvata, et seda saab kiiresti lõpetada ühe või teise rünnaku või relvaga. Ja kui sõda ei lõppe kiiresti, kipume arvama, et tegu on patiseisuga, mis kestab igavesti. See, aga on vale ja sobib lihtsalt ettekäändeks mitte välja uurida, mis tegelikult toimub. Seda sõda on võimalik võita, aga vaid siis, kui oleme piisavalt kannatlikud, et näha üldpilti ja võimalusi.