See on mõtteharjutus, mitte tõsine ettepanek, kirjutab psühholoog Adam Grant.
Enam kui sada aastat tagasi kirjutas G. K. Chesterton väikesest riigist, kus valiti juhte loteriiga. Tegu polnud päris riigiga – Chesterton mõtles selle välja oma satiirilise romaani “The Napoleon of Notting Hill” tarbeks. Oma viimatises New York Timesi essees arendasin seda mõtet sammu võrra edasi. Käisin välja idee, et USA võiks kaaluda valimiste asendamist loteriiga.
Artiklit ajendas mind kirjutama fakt, et meie praegune riigiametnike valimise viis ei tööta. See tõmbab süstemaatiliselt ligi ja valima kandidaate, kes on omakasupüüdlikud ja häbematud. Maailmas, kus vohavad lahkarvamused ja naeruvääristamine, on kampaaniad järgmise põlvkonna silmis üha eemaletõukavamad. Kõige vooruslikumad kandidaadid ei soovi kandideerida, ja kõige pahelisemad teevad mida iganes, et pukki saada.