Tiit Lukki: eesel leiva ja tsirkuse vahel

Shrek. Foto: Kaader filmist

Tiit Lukki naljasegune lugu eeslist, kes vaatab inimeste tegemiste peale oma nurga alt.

Selle loo jutustamiseks tuleb esmalt meenutada üht nunnut loomakest, merisiga. Tema on meile huvitav põhjusel, et meriseal pole näivalt miskit pistmist ei mere ega seaga. Nojah, Euroopasse tõid ta meremehed ja teeb ta mõnikord ka veidi ruigavat häält. Suurema kujutlusvõimega inimestele kostvat tema suust ka veevulinat. Sarnaselt meriseaga oleme pealkirjas ristanud Decimus Junius Juvenalise ja Jean Buridani, kellest esimene sai kuulsaks väljendiga “leiba ja tsirkust”, teine kuulu järgi (mõned selles küll kahtlevad) aga omanimelise eesliga, kes, olles võrdsel kaugusel söögist ja joogist (mõnes variandis kahe heinakuhja vahel), ei suuda nende vahel valida ning sureb. Edasi tuleb meil vaid valida välja sobiv eesel. Päring ainuüksi ekraaniteoste andmebaasi annab eeslifilme kokku 83. Siin saab valikul otsustavaks asjaolu, et “Shreki” filmides pole eeslil muud nime kui Eesel ja see sobib meile kenasti. Lisaks on too tegelane piisavalt hakkaja, et avaldada oma arvamust mistahes olukorras. Näiteks, mitte igaüks ei tihka draakonile lapsi teha.