Minult on küsitud, mida ma (kunstnikuna) neist protestidest arvan, kus radikaalsed kliimaaktivistid muuseumides ilmakuulsatele maalidele suppi ja muud käepärast ollust loobivad, et oma sõnumile laiemat tähelepanu tõmmata.
No mida ma oskan öelda, esmalt neid uudiseid nähes tekkis riburadapidi igasuguseid mõtteid alustades pahameelega, sest milles pagan Van Gogh süüdi on, ta kannatas elus isegi palju, et nüüd tema maal veel ka pärast surma ketšupiga üle valada!?
Hetk hiljem sain aru, et kõigil juhtudel on tüübid vist siiski hoolega vaadanud, et sihikul olev taies oleks klaasiga turvaliselt kaetud, enne kui supp lendu läks; et efekt oleks küll võimas, aga kunst jääks samas terveks. Respekt, ikkagi inimesed. Kui mul aga need kõige esimesed emotsioonid taandusid, hakkas peas kerima paar järgmist mõtet.
