Aimar Ventsel. Meeleavalduste tõus ja taust. Kui tõsiselt tuleks koroonaproteste võtta?

Illustratsioon: Marko Mäetamm.

Tänapäeval pole vist Euroopas riiki, kus poleks olnud vähemalt ühte maskivastase poliitika ja piirangute vastast protesti. Aga kes need inimesed seal on? Mida nad tahavad? Kui tõsiselt neid tuleks võtta? 15. mail 2021. aastal toimus Tallinnas Vabaduse väljakul järjekordne meeleavaldus, otsustasin võtta ette kaks sealset üleskutset ja vaadata, mida need mulle meeleavalduse kohta räägivad.

Õigust meelt avaldada peetakse demokraatliku ühiskonna üheks põhivabaduseks. Ütleme ausalt, seda tehakse päris tihti. Kusjuures viimasel ajal eriti. Euroopas on viimastel aastatel olnud suuremal hulgal protestimeeleavaldusi, näiteks võiks tuua kasvõi Prantsusmaa kollased vestid või siis Hispaanias katalaanide meeleavaldused mõned aastad tagasi. Meelde tulevad veel Suurbritannias Brexiti-vastased meeleavaldused pärast referendumi toimumist.

Osad nendest meeleavaldustest on olnud rahulikud, osad lõppenud suuremat sorti löömaga. Kõige dramaatilisem oli vast USA pealinnas Washingtonis Kapitooliumi ründamine Donald Trumpi pooldajate poolt pärast Trumpi läbikukkumist presidendivalimistel. On olnud ka võimuvastaseid proteste mittedemokraatlikes maades. Venemaal on viimasel ajal olnud silmahakkavaid massilisi proteste umbes kord aastas, Valgevenes kestavad president Lukašenka vastased protestid väikeste languste ja tõusudega juba mitu kuud. Kusjuures mitmes riigis toimunud protestid on tõestanud, et massilised protestid võivad kesta kaua aega – Venemaal Habarovski linnas kestsid arvuka rahva osalusega protestid mitmeid kuid, ja siis muidugi Valgevene. Kõigi nende suuremate ja väiksemate protestide ühisnimetaja on olnud see, et nende põhjused on jäänud ühe riigi piiresse ning nad pole väljaspool seda riiki inimesi tänavale toonud.

Aimar Ventsel

Aimar Ventsel on etnoloog ja sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli vanemteadur. Loe artikleid (3)