Linnar Viik: kõige defitsiitsem on tänapäeval tähelepanu. "Kunst kodudes"

Mõni kuu tagasi jõudis ühe sõbra kaudu minu kõrvu kuuldus, et infotehnoloogil ja ettevõtjal Linnar Viigil on maailma tippudest tohutu kunstikogu. Superstaaride nimesid kuuldes mõtlesin, et ilmselt reprod, mis muud. Kui aga mõni aeg hiljem Rahvusringhäälingu üks tõsiseltvõetavamaid saateid Andy Warholi, Roy Lichtensteini, Ai Waiwei, Banksy, Takashi Murakami ja teiste popkunsti meistrite tööd kaamera ette tõi, olin umbes sama positiivselt jahmunud ja erutunud kui hetkel, mil levis kuuldus minu kodukandi Kalamaja ühelt ehitusplatsilt päevavalgele tulnud tuhandete keskaegsete leidude kohta.

Tänaseks olen ise veendunud, et see kunsti küllusesarv on reaalselt olemas ja peagi eksisteerib Tallinna südalinnas ka täiesti uus, Viigi popkunstikogule pühendatud muuseum PoCo. Seekordne “Kunst kodudes” on nende rõõmsate uudisolude sunnil kahepaikne. Jälgime nii kunsti kolimist kodust välja, kadreerime tühjaks jäänud, üksildaste kruvipeadega seinu, aga põikame läbi ka teoste uuest kodust, mis täna veel kastidest-kiledest-tööriistadest pungil ja värske värvi aroomides. Artikli ilmumise ajal võime juba kõik ise näha, kuidas välismaistest šedöövritest ja popikoonidest kodustatud e-residendid on saanud ja kuidas nende kohalike imelastega leibade ühte kappi heitmine välja on kukkunud. Alustame aga koduses privaatsfääris ringi luusides.